Elu alustamis laen

Ilma villaste sokkideta uinumine tundus võimatu, mistõttu pidin enne magamaminekut endale sokid kuduma. Ei midagi drastilist, lihtsalt väike iluravi. Õhtusöök Hispaania moodi Hotellis panime asjad ära, värskendasime end pisut ja juba oligi aeg suunduda õhtusöögile. Või „Beast from the East“ nagu ütlevad britid. Autojuht oli väga sõbralik tõesti, soovitas meile kohti, mida vaadata ja kuhu sööma minna. Ma siis kingin blogipostituse. Lennujaama sõitsime pinevas vaikuses, aga kohale jõudes küsis ta mu käest siiski allaandnud toonil, et kas ma üldse tahan selle reisikogemuse eest midagi maksta. Igor on kunagi eesti keelt õppinud küll ja selle väidetavalt isegi täiesti rahuldavalt selgeks saanud, aga üldise keelepraktika puudumisel on sellest tänaseks talletunud ainult sellised sõnad nagu „pahtel“ ja „redel“.

II sammas · LHV

. Kiire kõrvalepõikega ema juurde, et viia sinna oma voodiriided, mille ma paunana oma voodist õlale haarasin. Hea intressiga laen. Samas…selline kahekesi nende väikeste asjade nautimine annab ikka tohutult palju uut energiat juurde. Üritasin Toivole ka helistada, et teda võimalusel nõu ja jõuga aidata, aga kuuel juhul seitsmest ta ei võtnud vastu. Igas muud olukorras oleks see tähendanud, et ma tühistan takso ja suundun tunnikeseks tagasi tuppa. Võite arhiivist ise vaadata kuivõrd haruldase ja eksklusiivse kingitusega on tegu. Kahjuks aga kõik nii ei arva. Teisipäeva hommikul mul näiteks algas kodus remont. T oli valinud selleks väga erilise koha, Llamber, mida on palju Tripadvisoris kiidetud ja see muidugi oli ka kiitmist väärt. Adil, kes ka varem on silma paistnud huvitavate õhuaukudega mõttelennus, küsis selle peale minu käest täiesti siiralt ja aupaklikult, et kas ma olen kindel, et neid oli kaks. Mind hoiatati küll, et ainult üks suur ja maju täis linn, mis seal ikka vaadata. Ükshetk nägin iseloomuliku rohelise tagumikuga autot saja meetri kaugusel tänava otsas ka nõutult mõneks hetkeks seisatavat, aga siis pani Toivo autole jälle hääled sisse ja kadus vastassuunas. Selleks tarbeks pidin kõikides tubades asju koomale panema – ülesanne, mille muutis oluliselt kergemaks asjaolu, et täitsa mitmed asjad on mul siiamaani aastatagusest Hollandi-kõrvalepõikest lahti pakkimata. Me pole küll veel nii vanad, et ei elaks üle paari ööd möllu ja tümpsu aknaall, aga puhanult reisida on palju mõnusam. Vahepeal oli mulle saabunud SASilt kiri selle kohta, et nad on mu lennu tühistanud ja mind ümber broneerinud poolteist tundi hiljem väljuvale lennule.

Viis kuud nutikat elu ja “pimp my phone” – Tikri …

. Parasjagu, et lugeda raamatut ja veidi tukkuda. Olime siiani sealt vaid nö läbi lennanud, ehk siis lennujaamast ja seal ligidal olevast hotellist kaugemale polnud jõudnud. Peale mõnusat õhtusööki jalutasime hilisõhtuses linnas, vaatasime inimesi ja kondasime tänavatel, see piirkond meenutas natuke Tallinna Kalamaja. Ka kesklinna polnud pikk maa jalutada.

Sealsamas, pisikeses bistroos võtsime oma hommikueine ja kohvi ja nautisime rahulikku hommikusööki. Ma sügisel juba ühed kudusin, millega olin nii sitaks rahul, et kudusin samasugused ka Sandrale ja emale, aga üleeelmisel nädalal jätsin nad hommikuhämus siinsamas hotellis kohvrisse panemata. Kahekesi reisimisel on see võlu, et võid süüa täpselt sel kellaajal, kui tunned, et oleks aeg midagi põske pista. Hell has frozen over, öeldakse vist selle kohta.

Reisijutt: kahekesi Barcelonas – Pesapunujate jutupesa

. Asi oli vist ka selles, et seal piirkonnas ei olnud eriti palju turiste ja ei olnud seega põhjust ka varitseda saaki. Nüüd, peale reisi võin julgelt öelda, et on loodust, on kohalikku elu-olu, kui vaid hoida turistikatest eemale. Niisiis, nüüd on blogipostituse trükkimisega seoses edukalt välditud vähemalt kolme pakilise tegevuse teostamist. Otselend Riiast Barcelonasse kestis üle kolme tunni. Seekordseks sihtkohaks valisime Barcelona. Aga eks ma asun trükkima ja vaatame, mis välja tuleb. Elu alustamis laen. Ööbisime ühes lihtsas hotellis, mis asus kohe ühe suure ja ilusa, rohelusest pakatava pargi vastas. Elu alustamis laen. Mind aitab peamiselt rahvusvahelises keskkonnas omandatud oskus noppida igast keelest välja maksimaalne arusaadav ja sellest parim võimalik pusle kokku panna. Eelmisel nädalal küsisin igaks juhuks järele ega nad neid pärast minu lahkumist ei leidnud. Ometi oli meie piirkond mõnus rahulik. Otsustasime seda tähistada taaskord reisile minnes. Rahvast oli palju, inimesed olid tulnud turule oma toiduvarusid täiendama, lobiseti müüjatega, selline mõnus sagin ja hispaaniakeelne jutuvada igal pool. Jalutasime kõik letid läbi, vesistasime suud ja ostsime kaasa vaid mõned virsikud ja värsket puuviljasmuutit. Kui Toivo lõpuks mingist üsna suvalisest suunast kohale purjetas, oli ta arusaadaval kombel kogu maailma peale südamest solvunud ja valmis ametit lõplikult maha panema. Mina muidugi paljust aru ei saanud, mõned lihtsamad väljendid on tuttavad, eks siis T oli mulle tõlgiks.. Niisiis, paanikapostitus, millest erilist koherentsust oodata ehk ei maksa. Aga olgu nüüd siis ka laiemalt kinnistunud see teadmine, et kui ma ütlen “eestikas”, siis ma seda ka mõtlen. Tähistasime oma pulma – aastapäeva parimate maitsetega ja teenindus oli ka väga sõbralik ja tore. Kuigi meid hoiatati ka taskuvaraste eest, siis meil ei olnud küll tõesti ühtki ohtlikku olukorda, kus oleks olnud tunne, et peab oma käekoti põue peitma

Комментарии