Esimene laen kodust lahkumatta

Marsruudi lõpetas parkla illumineeritud pisikese pargi kõrval öise mägijärve ääres, mille teisel kaldal kõrguva mäe tipul sirasid roosad gruusiakeelsed pookstaavid. Veendunud, et me haiglast ära ei põgene, läks David omi toimetusi tegema, pressides eelnevalt mult siiski välja lubaduse, et kui kuidagi tema abi tarvis on, siis kohe helistan peremehele. Igatahes tähistab Mskhetas Kristuse tuunika asukohta kirikus tänini renessansset kellatorni meenutav freskodega kaetud tornike. et neil on mohiito aineid puudu; kui ma tahan mohiitot, pean linnast aineid tooma; b. Linnake ise tundus tolmne ja lõunamaiselt räpasevõitu – seni me päris sellist tänavapilti polegi veel kogenud. Vot selline oli meie eilne õhtu. Lõpuks roidununa higisest leitsakust parkisime pargi sissepääsu juurde tasulisse parklasse, võtsime kaasa ujumisasjad ning kiirustasime kuulsasse mineraalveeparki lootusega peatselt külma basseini sukelduda. Varsti hüppas kutt ise basseini – ilma mopita – ja talle järgnes peagi teine poiss, see, kes baaridaamiga magusalt juttu vestis. | Üles | Valisime ühe tolmuse kruusatee, et leida kusagil jõekäärus piknikukoht. Hommikul ärgates tundsin end kohe halvasti. Ja siis anti igaks juhuks sama õpetus ka inglise keeles, kuid sõnakasutuse ja aktsendiga, millest ma poleks ilmselt sõnakestki aru saanud, kui polnuks venekeelset versiooni enne kuulnud. Panen nüüd vöö vööle – aeg on linna minna. Laebud ööpevaringselt. Kuidas ja kas mäe otsa minna otsustas nende eest Pallas Athena – lapsuke kukkus öösel voodist välja ja sai nii koleda obaduse, et peeti mõistlikuks teda mäkke minemisega mitte solgutada. Parkimist korraldas kuivetu vanamees, kes oma karjusevälimusega mõjus autode vahel kuidagi kohatult. Meie väisamise ajal oli muuseum kahjuks suletud, ent kirik avatud. Paar tundi peale keskööd teatas peo peremees, et tema nüüd lõpetab. Viimase tegid koledasti katki XIII sajandil mitte harjumuspärased pahad türklased ega isegi mitte pärslased, vaid kurjad mongolid. Sellele kuulus kümmekond kilomeetrit offroadi põllulappide ja kanalite vahel Alazani orus. Suutsin teha ka kaks prohmakat. Meile näidati kätte tänaõhtune pesa – armas kahe voodiga kootud vaipadega dekoreeritud toake ja paluti veerand tunni pärast õhtusöögile. Teistele hirmutamiseks seati seks puhuks kivist välja raiutud käsi kiriku külge. Natukese võsa vahel keerutamise järel peatusime kruusasel kaldal. Vaatasin akaatsia varjus vedeldes all parkla päikeselõõsas toimetavat paari-kolme suveniirimüüjat ja ausalt öelda ei osanud neid eriti kadestada. Kui me ühte sellist pildistama sättisime, lendas mööda logisev must Mercedes, milles kaks lehvivate habemetega munka meid mõtlikul ilmel seirasid. Taamal kõrgus liivaste-kruusaste jõeloogete ja saarekeste kohal Atskuri kindlus – kaugelt kordi imposantsem, kui lähedalt. Gremi freskod on suudetud - osaliselt küll - siiski päris ilusasti välja puhastada. Hele sõbrunes teel paari hollandlasega, kes olid juba mitmendat korda Gruusias. Valisin kõige otsema tee, kuid võin ette öelda, et mingit kirikut me ei leidnud. Tartu Garmini esinduses igatahes selle kohta midagi ei teatud, kuigi härrad tunnistasid, et Gruusia kaarti ikka aeg-ajalt küsitakse. Kohalikud seadsid alles nännimüügilette üles vaadates meie parklasse ilmumist üsna üllatunult. Miks ei võiks see paganama vorm olla turistidele inglise keeles. Noh, kallis kaasa tegi pakkimise imesid, mille tulemusel seljakottidesse õnnestus toppida lubatud kaalu piires kogu kola. Ilmselt oleksime me selle kohaga piirdunudki, kui poleks lätlaseid. Kommentaariks lisas veel, et me peame kiirustama, et enne pimedat ja saabuvat äikest alla tagasi jõuda, ent minna tasub ja me kindlasti ei kahetse. Natuke lääpas rohmakas rautatud uks avanes raskelt ja juhatas sisse paratamatult taas ilmselt XIX sajandi sündmustest tingituna üleni valgeks võõbatud, kohati küünlatahmast laigulisse, kolme pisikese lööviga palvelasse. Ma ei kujuta ette, kuidas selliste teedega igapäevaselt elatakse. | Üles | | Üles | | Üles | Siil Reiterskaja servas on vana hea peategelane multikast "Siil udus". Niisiis kolasime mööda linna ja otsisime postkontorit. Koobaslinna kasutati aktiivselt pea XV sajandi keskpaigani, mil türklased piirkonna vallutasid ning mungad olid sunnitud põgenema. Asi pandi püsti mingil kujul juba VI sajandil ja tuuniti XII sajandil. Eeldas see vaid kolme minuti pikkust kõnet Avisesse autorendi pikendamiseks päevakese võrra. | Üles | Kohtasime tagasiteel paar korda ka Arbuzi Bari perenaist, kes meiega umbes samal ajal hakkas alla liikuma, et jõuda õhtuks Tbilississe. Peale seda nimetati üks allikas tütre ja teine isa nimega. | Üles | Tolmusele ja räämas tänavale teretulnud kontrastina avanes viinapuuväätidesse uppuv kulunud ent puhas eesõu. Nagu nüüd õhtul lugesin, oli kindlus keskajal ning hiljemgi kõiksugu lõunast tulnud nuhtluste vastu võitlemisel strateegiliselt hirmus olulise tähtsusega. Nagu selgus, on see sama tegelane, kes mõned aastad tagasi toppis meile käsikepsu Budapest-Bamako marsruudi kaardi. lasketiirud, kõiksugu sorti kaadervärgid, mille kasutamise eest raha rõõmuga ära võetakse. Millal ma viimati seda kuulsin. Juba paarisaja meetri pärast oli selge, et sisse tuleb lülitada nelikvedu. võtmiseks peab inimesed olema stabiilne igakuine , tal ei tohi olla eelnevaid võlgnevusi ega maksehäireid. Vajalik asi jah, kuid päris nii see ka ei käi. Kui sihukesse hooga sisse sõita, küll saaks nalja. Kuna Borjomis käib palju turiste, siis jama juhtub pidevalt ning nende jaoks on haiglas olemas kohe omaette notariaalne tõlkebüroo. Rustavi poole maha keerates sattusime siis "päris" maanteele. Kehitasin õlgu ja astusin edasi. Kirikud nagu kirikud siin maal ikka: keskse ümmarguse teravatipulise torniga ja kitsaste väikeste piklike ümarakaareliste akendega. Mees, kes giidiks osutus, nägi välja nagu pahalane mõnest kõrbesõja filmist. Plaanisime üles otsida postkontori, võtta käšši ja leida midagi hamba alla. Kindlusse ning kirikutesse sisenemine tähendab juba küünarnukitundega rahvamassis rüselemist. Mats oli seekord õnnelik, sest auto seisis teeservas ja mitte kilomeeter maad võsas allpool. Meil lubati juua palju me soovime, ent vett pudelitesse panna ei tohtinud. Jõudsime tuua autost teisegi veini ning tellida uue jää – basseinipuhastamine aga ei alanud ega alanud - osad pidulised hakkasid kogunema hoopis basseini juurde ja kargasid vahetevahel vette. On küll vaid üks tuntum katedraal ja see asub Sagarejos, kuid tegelikult pidanuksime otsima kloostrit Bodbes. Lahkusime Fountainist, pakkisime end Dusterisse ning läksime taas Nino kloostrit otsima. Kui kirik hiljem valmis sai jäi sambale võluvägi, mis ravis ja aitas abivajajaid. Viimase pojast - Alexandrist – sai kirjanik ning väidetavalt viimase auks nimetasidki nõukogulased Stepantsminda Kazbekiks. Nüüd on mul paar tundi aega. Svetitskhoveli on muuseas üheks põhjuseks, miks Gruusia patriarh kuulutas Mtshketa "pühaks linnaks". Vahel teeb ise, vahel lihtsalt orgunnib ja söödab kliendid teistele tegijatele ette. Goga koputamise peale avas ukse vanaldane kõbus daam – meie tolle õhtu viimane võõrustaja, kelle seltsis veetsime peaaegu järgmised poolteist tundi. Vastuse peale, et see on vajalik kirjade saatmiseks, tekkis tüüpide nägudele veel imelikum ilme. Seesama tore, armas ja hooliv olevus, kes igaõhtusel või nädalasel rännakul oma sõbra karu juurde teed jooma ja tähti taevas lugema, eksib ühel õhtul udusse. Igal juhul tegid tukkumine, hartšoo ja gruusia estraad imet – arvet makstes tundsin, et elu on tagasi. Tornid ehitati elamutena ja pelgupaigana. Kui kirikust väljusin, hakkas päike taamal oleva künka varju laskuma. Õues põles üksik kollane elektripirn, paar tükki vilkus veel siin-seal naabruskonnas, kuid taamal valitses pimedus, milles õige kaugel ja õige ähmaselt võis aimata kaugete küngaste sakilisi kontuure. Siin, paradiisiaias jalutades, ei kujuta ettegi tolmust ja pisut ligadi-logadi külatänavat, mida ääristavad väsinud ja lapitekina paigatud nõukaaegsed kirsipuude vahele uppunud majakesed. Paraku lugesin täna, et seal on tõesti tervendavad termaalveeallikad, isegi kuuma veega vist. Kohe selgub, et neid on terve kari, kuid nad on ümbritseva maastikuga niivõrd sarnase värviga, et esmapilgul võib pudulojuseid kaugelt kivideks pidada. Ja siis läks pidu rõõmsalt edasi. Järsku kuulsime selja tagant kellegi hüüet. Ja need ornamendid ümber akende ja ustekülgedel! Vaade Kazbekile või mäe jalamil laiuvale Stepantsmindale seejuures ei olegi nii tähtis. Päris kole serpentiin koos päris koleda tõusuga polnud just selle hommiku meeldivamaks kogemuseks, ent – päevale tagantjärele mõeldes – oli see õhtustele sündmustele kergeks temaatiliseks sissejuhatuseks. Kohupiimaga on ka head, kuid kartuli ja seente omad ei ole erilised maitseelamused. Nad olid eile pimedas siiski Omalosse jõudnud ja oma bronnitud öömaja leidnud. Olime üsna väsinud, ent toas ka ei viitsinud kükitada, sestap võtsime ette hilisõhtuse kolamise kesklinnas. And in the sticky heat I feel ya' open up to me Love comes out of nowhere baby, just like a hurricane And it feels like rain And it feels like rain.John Hiatt / Buddy Guy. Seda enam, et pean leidma apteegi söetablettide, enterooli ja levomitsetiini ostmiseks – haiglast soovitati seda keemiat tungivalt osta. Ostsime pagasnikusse ilmselt kaugelt rohkem kui seljakotti mahub – praegugi on hea mõelda, et võime õhtul laagrisse jääda kuhu tahes – vähemalt veini pärast ei pea muretsema. mehed ei tulnud loomulikult Gruusiasse juhuslikult, vaid nad olid siin kõik sündinud ja saanud oma usulise koolituse tollase Assüüria usukeskustes. Korraks tekkis tunne, et olen sattunud taas Nouchakotti. Võrdlesin seda mõttes Adam Peakile ronimisega, kuid erinevalt Adams Peakist sai Bodbes see õudus veerand tunniga läbi. Hommikul kohe õnnestus ära teha tšekkinn ka Kiievi-Riia lennule. Esimene laen kodust lahkumatta. Kirikus selgus peatselt, et me ei pidanud tema teadmistes pettuma. Keegi ei vääri kiitust sinust rohkem. Laenu saamiseks tuleb ära täita avaldus ning laenufirma vastust ootama jääda. Enne kurule jõudmist ilutseb tee ääres ühel rohelisel künkal Gruusia-Vene sõprusele pühendatud üüratu monument. Algul sõidutas ta meid küll vale asutuse ette, kuid teine kõne ja sõbralik sõim viisid sihile. Vaade on seal äge tõepoolest, ent hetkel, kui me omi klõpse tegime, kirjutati taevasse ühe pilve piirile sakiline kuldne triip, mis nägi välja nagu gruusiakeelne kiri. Kui paari tunni pärast lauast tõusime, ootas ees pisike offroad mööda jõesängi. Gremi kompleks on tänaseni endise XVI sajandil rajatud Kahheetia kuningate residentsi tähtsamaid jäänukeid.

Otsisime kohe üles kivisele rajale viiva teeotsa. Mul on küll piinlik tunnistada, kuid Gremi kirikust on mulle meelde sööbinud pigem imposantne vaade distantsilt. Bacchus – olen võlgu nuumhärja Su altarile. Kahjuks on bassein ja saun täna õhtuks reserveeritud, muidu oleks mull täielik. Varsti kasvas hauale seedripuu, mis selleks ajaks, kui Nino kohale jõudis, oli sirgunud pea kolmesaja aastaseks võimsaks seitseme tüvega hiiglaseks. Teispoole veehoidjat jääb kohe tee äärde taas üks Gruusia maalilisemaid maamärke – Anauri kindlus Arkalase kanjoni serval. Lahkunu hoidis rüüst nii kõvasti, et ta maeti praeguse katedraali asukohale. Seepärast võtsime välja x summa krivnasid ning lootsime, et jätkub taksoks ja õhtusöögiks. See pidavat olema selline mehine hommikune hinkaali tegemine ja söömine. Pole vist rahumeelsemat ja armasamat looma, kui vasikas; nad unelesid siin ja seal päikesepaistes oma suurte siniste silmade ja vasikaripsmetega. Polnuks minul koosolekut Kuressaares, reisinuks nooremad Nurmed saarde Lux Ekspressiga. Jätsin Hele ühe heinalisega juttu ajama ja võtsin rahumeeli aja skitsimiseks. Kui basseni äärde minnes Triibule mainisime, et meid baaris põhimõtteliselt ei tahetud teenindada ja me ei saanud mohhiitot, vaatas ta algul meid üsna kahtlustavalt. Paraku noid kohvipakkujaid nagu näiteks Tartus hommikul võiks leida, Mtskhetas ei ole. Kui eeltööd tegin, siis lugesin foorumitest, et Tbilisis on üks firma, mis Garminisse Gruusia kaardi paneb. Kui peatusime ja küsisime, kas nad vajavad abi, küsisid nad heas inglise keeles lootusrikkalt, et ega me Omalosse lähe. Seal on palju vaadata – valge värvi-krohvivõõba alt on osaliselt välja puhastatud freskod, mis Nikolai I visiidi eel, tollase levinud praktika kohaselt kui Vene Õigeusu kirikusse mitte sobivad, kinni mätserdati. Välja astudes võttis meid vastu suhteliselt algavast hommikust hoolimata tõsine kuumus, tolmune, kuiv, kivine kuumus. Vahepeal laekusid Triibult lennupiletite väljatrükid. Niisiis – Jvari kirik on ehitatud kohta, kus Nino Mtskhetasse jõudes sai ilmutuse ja pani maha oma pisikese viinapuuväätidest risti. Kui mõtlesime õhtule tundus, et oleme ikka parajalt imelikku kohta sattunud, ent lõpuks, hoolimata kõigist neist koomilistest jaburustest, kujunes õhtu väga toredaks. See pidi olema ka üks tõsiseid müügiprobleeme – Kindzmarouli viinamarjasort on vana ja selle nimetust ei saa patenteerida. Üllatusena ent ootas ta meid Davidi pisarate koopa juures. Ma hakkasin juba tõsiselt muretsema pimeda pärast – ausalt öelda tuledevalgel sel teel sõita polnuks mingit huvi.

Pension · LHV

. Seniks kui end sisse seadsime ja rõdult ümbritsevaid vaateid poolkõrbest kojujalutavate lehmade taustal nautisime, valmistas perenaine õhtusööki – poole tunni pärast olime lauda oodatud. Avastasime end seepeale kaljusse raiutud käikude ja koobaste labürindist, mis peale lühikest ekslemist viis müüriga piiratud siseõuele. Kõik lihtsalt müütasid hammokeid mitmel erineval moel. Ahjaa, kui laud juba lookasolekust hakkas vaikselt kokku varisema, kraamis perenaine ahjust välja veel ühe roa. Osta sai õlut, limonaadi ning kohvi. Räägitakse, et serpentiinina mäkke tõusval teel asus sõjaväeosa, mille asukad vahepeal teed oma suva järgi sulgesid ja inimesi edasi ei lasknud. Lõpetasin pildi ja jätsin nad koopasuhu tšattima. Nemad oma autoga sinna ei saa, kuid meie oma loodetavasti veab üles.

Kiirlaen. Top 10 Kiirlaenud Internetist. 2018 Aprill

. Nino tegi peale kuningliku paari usuvahetust misjonitööd edasi, jäädes eremiidina lõpuks peatuma Bodbesse. Mäge ületades olime jõudnud Aserbaidžaani. Seda kahte korda öelda lasta olnuks tervist kahjustav. | Üles | Sighnaghi tee jäi meelde maalilise Gombori küngastiku ületamise ning sellele eelnenud kahe jabura kohvikuelamusega. Lõppsaldos kajastatakse bilansis kohustusena laen. | Üles | | Üles | Vardzia koopad. Esimene laen kodust lahkumatta. See on ka ainus vesi, mis kloostrielanikel kasutada on. Goga käis vahepeal küll küsimas, kuidas meil läheb, kuid kadus siis taas tagasi kööki, kinnitades, et meil ei ole kuhugi kiiret – võime nautida hetke.

Kaardimaksed · LHV

. Seepärast otsustasime võtta rahulikult ning pealinna üldse reisiplaanist välja jätta. Näidanud orienteeruva suuna kätte, läksime salapärast basseini otsima

Комментарии