Kas üürida või osta korter?

Kas me selle purgiga lähemegi Ungarisse, kõlab nagu ühest suust kohkunud küsimus. Ülle kurdab, et öösel kõrtsust naasnud seltskond oli väga kõva kisa teinud. Suur saal on rahvast puupüsti täis nagu popansambli kontserdil, lipsame uksel valvava tädi selja tagant sisse. Kiire tutvustus ja meile juhatatakse kätte suunad, kuspoole kellegi öömaja jääma peaks. Mõni minut ja jõllitame kohkunult maasturist mõnevõrra suuremat masinat, millel sarnasus meie tavapärase uhke reisilaevaga on vaid küljel ilutsev Hansaliinide kiri. Tinahallis taevas ripuvad madalad pilved, aga meil on veel üksjagu sõita, seega pole põhjapanevalt oluline, mis bussi akna taga toimub. Loomulikult ei saa ma mõhkugi aru, aga kaasnenud žesti järgi otsustades oletan, et käsib pildi kustutada. Marianne püüab uimasevõitu seltskonda ärkvele raputada paludes jagada öiseid muljeid, ise paljutähenduslikult minu otsa vaadates. Või no mitte just nii selget, natuke liivatolmu ikka ka… Järgmine objekt on koopad. Kahekordne laastukatusega maja on rohkete vintskapidega ja üsna omaärase üldplaaniga, ilmselt on olemasolev hoone mingil ajal mitukümmend meetrit pikemaks ja sopilisemaks ehitatud. Nii vaheldumisi sõites, juttu ajades ning aeg-ajalt mõnes söögikohas keha kinnitades jõuame kella poole üheksaks Pärnusse ning kaks tundi hiljem Tallinna. Rammestavas pealelõunases päikeselõõsas näib linnake justkui välja surnud olevat, vaid mustlaslapsed mängivad kõrvaltänaval keksu. Halenaljakaid sekeldusi oli veelgi, aga millegipärast ei kiitnud keegi taevani termaalveest tekkinud imepärast enesetunnet, nirvaanasse justkui polekski keegi jõudnud. Justnimelt püüame, sest ungarikeelne sünkroontõlge muudab sisust arusaamise üpris küsitavaks. Teeme vähemalt näo, justkui kuulaksime, püüdes kergitada ikka ja jälle rinnale vajuvat pead. Hommikuse buffee märksõnad on kõige odavam kohvi, jahedavõitu viinerid, sinine muna ning kuivanud saiaviilakad, millest tüki kättesaamiseks oleks abi peitlist ja haamrist. No mis parata – ühiselu rõõmud. Tegu pole siiski looduslike õõnsustega, vaid omal ajal mustlaste poolt pehmesse kivimisse uuristatud eluruumidega. Laen 0 intressiga. Mees paneb käe relvakabuurile ja naispolitseinik ütleb midagi. Kell tiksub juba teist lõunatundi ja hommikusöögist on jäänud vaid helge mälestus. Järgnevate sõidukilomeetrite sisustamiseks on ette nähtud mesinduskoolitus, mille mina ja Maire vaheldumisi mikrofoni hoides läbi viime. Suurema nälja saame siiski kustutatud, pakime asjad ja kell kümme vurame edasi Ungari poole. Tunneliks on hiiglaslikku pühakoda läbivat võlvialust veidi suurejooneline nimetada, läbime selle vaikselt, saatjaks vaid sammude kaja.

Vikerkaar

. Minuga unetuses võistlevad töömehed asfalteerivad sissesõiduteed. Tormiliste mõtteavalduste käigus ei saa keegi enam aru, milles algne probleem seisnes ja näib, et õige pea hakatakse oma vaadete eest füüsiliselt välja astuma. Lõunane peatus on linnas nimega Poprad. Kirjeldus on pikk ja detailne. Muidugi ei puudu laualt ka vein, pudeleid on toodud kohale lausa aiakäruga, aga peale nii maitsvat einet on viinamarjajoogi tarbijaid üsna vähe. Võib arvata, et kui konteineri allservas mingigi pragu oleks, siis voolaks sealt sulaselget mahla. Tunduvalt huvitavamad vaated paistavad hoopis ühest kõrvaltänavast, kuhu pikemalt mõtlemata keerame. Aitäh Mariannele organiseerimiste eest, aitäh juhtidele turvalise sõidu eest, aitäh reisikaaslastele meeldiva seltskonna eest! Kohtumiseni!  Tagasi ülesse  Viimati albumitesse lisatud pildid. Tugevat norskamist ei kosta, seega jääb vaid loota, et suurem enamus peale kosutavat lõunaeinet tukkuma pole jäänud. Parklasse kogunenud suplejad räägivad oma muljeid. Sooja on napid kaheksa kraadi, välja ööelu nautima ei kipu keegi. Paraku töötab rattalaenutus vaid kella üheksani ja nii mastaapsete eesmärkide korral vaevalt me enne vaimude tundi tagasi jõuaks. Mis on energiamärgised ja kuidas neid taotleda, selgitab Viljar Puusepp, Soojusaudit.ee konsultant. On nüüd koka arvutused alt vedanud või esimesed toidu juurde pääsenud suure isuga, igatahes viimastele söömatulejatele vaatavad vastu tühjad anumad. Peagi jõuame grandioosse teeremondi piirkonda. Vaade ümbruskonnale on uhkem kui Merivälja mäenõlvalt. Praktikas pole seda osa seadustest aga seni korralikult täidetud. Kui aga traktor põlluveeres ootava suure kastini jõuab, saab selgeks ka kummikute kandmise põhjus.

Võlaõigusseadus – Riigi Teataja

. Termomeeter näitab jätkuvalt nulli ja kuigi ilm on tõesti jahedapoolne, olen kindel, et selle seadme parimad päevad on ammu möödas.. No niivõrd-kuivõrd, sest rohkete sademete tõttu tundub nii mõnigi mudane väli pigem polügoni moodi, kus traktorite läbivuskatseid on tehtud. Vali parim 400 euro väärtuses kiirlaen 2 aastaks. Saame teada, et päris mitmed on esmakordselt mesinikega koos bussireisil, isegi üks soomlane on seltskonnas. Ruumis on palav nagu põrgu eeskojas. Kellelgi pole õiget ettekujutust, millises suunas peaks minema ja mida me üldse vaadata tahame. Muidu on hommikusöök igati tasemel ja rahulolevatena hakkame pool üheksa edasi Budapesti poole sõitma. Nii keerame bussi ringi, et käia õhtupoolikuks planeeritud Hevizi termaaljärve ääres. Tekivad esimesed lahkhelid, osa jalutajaid tahab minna alla Balatoni järve äärde, osa kesklinna, mõni soovitab hoopis hotelli tagasi pöörduda. Ja kõike seda nii umbes viis korda järjest. Kuna aga bussil on ette nähtud teha tunnine seisupaus, siis keerame hotell-söökla Abro ette. Mis seal siis ikka, mõtlen, lodistan end veega üle, haaran ühte kätte kohvitermose ja teise kaamera, et ärkavast külakesest päikeselisi pilte saada. Autoderivi kulgeb teosammul, takistajaks eespool liikuv traktor, mis ligast teekatet puhtamaks üritab harjata. Saak osutub tagasihoidlikuks – üks tühi õllepudel, üks täiesti terve kummik, kusjuures ilma omanikuta ja üks seen, mille vaataminegi ajab judinad peale, mis siis veel söömisest rääkida. Toit maitseb hästi, lisatasu eest võib lunastada klaasikese veini või õlut. Õhtusöök on tasemel, ilmselt on selles oma osa ka pakutavatel veinidel.

Eemalt juba lähenebki traktor mille haakesse riputatud plaadile kaks pikkades kummikutes meest kastid laovad. Selja tagant kostab läheneva rolleri häält ja kohe ilmubki kurvi tagant välja suur laigulises jopes vintpüssiga mees, kes istub tema jaoks ilmselgelt liiga väheldase sõiduriista sadulas. Sooja vee surve kõigub tugevalt, nii on paraja temperatuuriga joa saavutamine pehmelt väljendudes keerukas. Eemal paistavad vilkuritega autod, bussis hakkab usin sahmimine, kui kõik turvavöösid peale tirivad. Poole üheksaks on kõhud täis söödud ja kitsaid tänavaid pidi manööverdades suundume linnakesest välja Visegradi kindluse poole. Nüüdseks tühjade käikude juures käib aga kibe töö ja lagastatud ning maitsetu kujundusega õõnsused on plaanis muuta eksklusiivseteks korteriteks ja turistidele välja üürida. Vaatan kiiresti ringi aga põgeneda pole kusagile. Taamal tee ääres olevale plakatile on joonistatud senitundmatut liiki putukas ja see siis punase joonega maha tõmmatud. No kuule, nii väsitava sõidupäeva järel ei näinud ma isegi unenägusid, mis siis veel seiklustest rääkida. Meie kuuldud osa kõnest on veidi ühepoolne, aga vestluse lõppedes kinnitab mees, et lubati tuua mida iganes – tänapäeval olevat kõik ravitav. Vaikseid kitsavõitu tänavaid palistavad õlgkatustega majad ja järve ääres kõrgendikul asuvalt platvormilt avaneb lummav vaade Balatoni järve kitsaimale osale. Sel moel paisatakse meie grupp lausa nelja kohta mööda küla laiali. Pahura tuju põhjuseks on tuba, kus on küll kaks voodit, pesu ja käterätikud aga ühele ööbijale. Püüdes kuidagiviisi öörahu säilitada suunatakse meid tee äärde bussi ootama. Kuuldes aga, et järgmine peatus on Budapest, vangutab uskumatult pead ja lahkub omaette pomisedes.

Palgakalkulaator 2018 - palga ja maksude kalkulaator.

. Kolmandale korrusele jõudes variseb unistus mõnusast voodist põrmu, sest fuajeesse on parkinud rõõmsameelne seltskond, kus tuju tõstmiseks Ungari veini mekitakse. Rahulolevatena vahetame veesõiduki maanteesõiduki vastu ning võtame suuna Esztergom’i poole, kus ootamas tänane öömaja. Mõistagi ei viida meid sinna selleks, et me ohtralt magusaid marju süüa saaksime. Tahaks promenaadi äärde pildistama minna, aga enne alleed jään uurima lindu kujutavat liiklusmärki. Registratuuris mõistvat suhtumist kohtamata ajavad nad välja Marianne. Energiamärgise vajadus tekib siis, kui kinnisvara soovitakse müüa või välja üürida. Ka hotelli allkorruse saalis on vahepeal tantsuõhtu alanud, paraku pole me ka seal teretulnud külalised – jälle erapidu. Päikeseline Ungari reis on lõppenud. Õnneks tuleb apsakas viimasel minutil välja ning meiega hüvasti jättev Anti lubab selle majaomanikule tagastada. Teen tiiru ümber lähedalasuva disaini viimase sõna järgi ehitatud kiriku ja veidi julgust kogunud julgen sissegi astuda. Lootes, et see transpordivahend on ülejäänud ehitisest tublisti kaasaegsem, astume sisse. Kohale jõuame juba pimedas. Mõningase sihitu ekslemise järel jõuame maanteele ning siit on kogunemiskoht juba kiviga visata. Saabuvas hämaruses on õiget kohta veidi keerukas leida, läbinud kellegi aia ja mõned võlvialused jõuame avarasse hoovi, kus ühte katusealusesse on kaetud kolm pikka lauda, teises aga podiseb suur pada, mis täidetud kõige ehtsama Ungari guljaššiga. Kas üürida või osta korter. Teise arvuka kontingendi moodustavad noortekambad, kes elavalt vesteldes öist linnamelu nautima on tulnud. Kui mesilas viimased sügistööd tehtud, siis nii viletsa suve järel, nagu tänavu, tekib paratamatult soov mõneks ajaks kuhugi sooja minna. Õhtuse veiniklaasi mõjul ärkan eilsest tunduvalt hiljem – pool seitse. Rohetavad puuvõrad vahelduvad punasest kivist katustega, taamal sinetab Balatoni järv, mida kohalikud ka Ungari mereks kutsuvad. Otse loomulikult on reisi üheks suursündmuseks Lysoni esinduskaupluse külastamine ja niipea kui buss parklas peatub, tormavad mesinikud üksteise võidu poodi. Pärast mõningaid seiklusi mööda väikese asula kitsavõitu tänavaid kinnitab bussijuht, et nüüd oleme vist õiges kohas. Möödudes baarist, mis ukse kohale kinnitatud sildi järgi otsustades on mõeldud mediteerimiseks, peame aru, kas enne tuleb rohkesti veini tarbida ja selle mõjul tekib sobiv fiiling või vastupidi. Tümps kostab kohalikust jahtklubist, aga uksel laiutava plakati põhjal otsustades on tegu erapeoga. Samuti leiame mälestusmärgi futuristlikule rändurtulnukale, kes olevat paar aastat tagasi linnakest külastanud. Mõned meie omadest tahavad veel tulla, aga karmiilmeline naine on vahepeal hajuma kippunud tähelepanu taas ukseavale kontsentreerinud asudes otsustavale seisukohale, et rohkem keegi enam sisse ei saa. Mine tea millal jälle saab, arvavad vastupidavamad ja suunduvad raskelt ohates leti äärde. Politseinikke on piirkonnas rohkesti, üks jalgsipatrull jääb minu kaamerasilma ette. Laen sularahs. Kaldal asuvad rohkete tornidega majad vahelduvad kaasaegse arhitektuuri tippsaavutustega. Kas üürida või osta korter. Et olukord väga käest ära ei läheks pilgutavad bussijuhid Mariannele paljutähenduslikult silma, meid kamandatakse istuma ja hakkame sõitma. Usinate meeste juhitud masinate abil on kaevatud sügavad läbilõiked mägedest ja rajatud sadade meetrite ulatuses kõrgeid sildu. Nii lähedalt Slovakkiat vaadata ja seal mitte jalga maha panna oleks ebaviisakas, seega võtame suuna kaht riiki ühendavale sillale. Ja just siis, kui hakkame tõeliselt hasarti minema katkestab meid Marianne teatades, et kohe-kohe on Poola piir ja bussijuht plaanib eemal paistvas bensujaamas tankida. Ilmselt ka vastupidi, sest juba järgmisel päeval teevad alumised elanikud meie suunas ridapidi teravatoonilisi märkusi. Järjekordse õhtueine järel tuleb taas päevakorda kerge üldfüüsiline treening. Praegu on juba laialdaselt võimalik osta või üürida kortereid B energiatõhususega hoonetes. Liiklus on laupäeva õhtule kohaselt tihe ja agressiivne

Комментарии