Suhtlemine lugeri ja juhtpaneeli vahel toimub tavaliselt vastavalt tööstusharu Wiegandi protokolli standardile. Rebane kuulatab tähelepanelikult ning kui kuuleb läbi lume hiire piiksumist, teeb graatsilise hüppe ja hakkab lund kaapima.
Nii esineb Põhja-Ameerikas elavatel rebastel brutselloosi, adeno-, herpes- ja parvoviirust, leptospiroosi, paragrippi, entsefaliite, tulareemiat jpt. Laen ilma postkontorisse minekuta. Juurdepääsukontroll kaardilugereid kasutatakse füüsilise turvalisuse tagamiseks süsteemide puhul, mis võimaldavad juurdepääsu läbi kontrollpunktide, tavaliselt on selleks lukustatud uks. Silma vikerkesta skaneerimine on kasutaja suhtes passiivsem meetod. Enamik biomeetrilisi lugereid on kahetehnoloogilised lugerid: neil on arvutisse või klaviatuurile sisse ehitatud kiipkaardiluger või neid on võimalik ühendada välise kaardilugeriga. Mõlemal on sisseehitatud mikroprotsessor ja mälu. Uruavade ees on suured mullahunnikud, lähiümbruses toidujäätmed ja ekskremendid. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Robot tunneb automaatselt ära, kuidas panustada ja teeb panused sinu eest. Täiskasvanud lindudel ei ole rebase toidus suurt osa, kuigi ta ei jäta juhust kasutamata, kui tema läheduses laskub maapinnale mõni lind. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus, võsas või isegi lumes, et saaks märgata kiskja lähenemist. Kiipkaardi protsessoril on operatsioonisüsteem, mis võimaldab mitmekülgseid võimalusi, nagu pangakaart, ettemaksuga liikmekaart ja isegi juurdepääsukontrolliga kaart. Tihti on võimalus salvestada aega ja kohalolekut, mis muudab süsteemi populaarseks. Taolist süsteemi on hea rakendada suurte andmebaaside korral. Punarebase anatoomia sarnaneb paljuski koera omaga, kuid on ka palju erinevusi. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise suhtluse vahend. Rebane ei ole Eestis looduskaitse all ning nende küttimine on lubatud ja sagedane. Lausmetsa rebane väldib, rohkem rebaseid elab metsastepis, stepis ja eelmäestikus.Rebane on üldiselt paikne loom. Näiteks liikumatult seisvale või istuvale inimesele võib ta peaaegu otsa tormata. Magnetribal on kolm andmetega varustatud rada. Selline süsteem põhineb kaameral, mis loeb vikerkesta kujutist, seejuures ilma füüsilise kontaktita kasutaja ja seadme vahel. Magnetribatehnoloogia puhul on magnetriba kaardile lamineeritud. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Leidub rohkesti standardeid, kaarte ja kaardilugereid.
Ja isegi, kui nad sellest kuulnud on, ei võimaldaks nad selle kasutamist mitte mingil juhul tavainimestele. Nad mõlemad pakuvad nõuandeid, video juhendeid ja personaalset nõustajat - täiesti tasuta. Mõnel aastaajal võivad kõrvutised territooriumid pisut kattuda, kuigi selle tuumikut kaitstakse sissetungijatega võideldes. Võrreldes mitmete teiste meetoditega, on näotuvastus väga kliendisõbralik ja üsna laialt levinud. Rebased on põhja pool tumedamad ja intensiivsema tooniga kui lõuna pool. Kui võimalus, et mälus olev mall ja uus skaneering kuuluvad samale isikule, on piisavalt suur, saadetakse inimese ID juhtpaneeli. Tihti võtavad rebased üle teiste loomade, näiteks mäkrade, küülikute, ümisejate, polaarrebaste ja vöölaste urge, mida nad kohandavad: teevad suuremaks ja lisavad uusi käike. Eespurihambad on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatavad ülemised neljandad eespurihambad. Juurdepääsukontrolli kaardilugerid võivad olla magnetribalugerid, vöötkoodilugerid või biomeetrilised lugerid. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Olenevalt tootjast on sõrmejäljeanduri tööpõhimõte erinev. Enamasti ühendatakse mälukaardilugerid arvutiga USB-liidese kaudu. Sel ajal toob ema neile päris toitu, millel tihtilugu on veel elu sees. Juhtpaneel kontrollib kasutaja õigusi ja otsustab, kas lubada juurdepääs või mitte. Eesti folklooris nimetatakse rebast reinuvaderiks. Õigupoolest sobivad rebasele kõik elupaigad alates soolapaduratest ja liivaluidetest ja lõpetades mäetippudega. Rebasel on põhiurg ja sageli ka tagavaraurud. Sama huvipakkuv on rebase talvine hiirejaht. Seejärel hüppab ta kõrgele ja püüab hiire maandudes käppade abil vastu maad suruda.
Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levilaga. Urgu kasutab rebane peamiselt siis, kui tal on pesakond. Hiinas jutustatakse libarebastest nagu Eestis libahuntidest.
Eesti riigi infoportaal |
. Just hiirte rohkusest sõltub rebaste käekäik. Kergesti saadavad kiirlaenud. Erinevalt teistest tehnoloogiatest ei ole Wiegandi kaart vastuvõtlik kulumisele. Mõnda ebatavalist objekti, näiteks maas kükitavat inimest nähes võib rebane seda kergesti uurima tulla. Kõrvad on väljastpoolt pruunid või mustad. Luger otsib andmebaasist üles kasutaja malli ning võrdleb seda sisestatuga.
Viltmine. -
. Biomeetriliseks identifitseerimiseks on mitu võimalust: sõrmejälje-, käe geomeetria, iirise ehk silma vikerkesta ning näotuvastuse kaudu. Levila lõunaosas püüavad ja söövad rebased sisalikke, Kaug-Idas söövad nad massiliselt pärast kudemist surnud lõhelisi. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Ühel territooriumil elab üks täiskasvanud isasloom koos ühe või kahe täiskasvanud emase ja kutsikatega. Paljud rebased jäävad auto alla. Looduses eelistab rebane mitmekesise taimkattega elupaigad, Eestis metsatukki kultuurmaastiku naabruses, mitte sügavaid metsi. Käe geomeetria on üks kõige rohkem arendatud suundasid. Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamäärase tumeda mustriga selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge, aga vahel ka must. Näiteks kasutati paber-perfokaardilugereid esimestel arvutitööstuse aastakümnetel teabe väljastamisel ja arvutisüsteemi sisestamisel. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid. Selgrootuid sööb rebane rohkem talvel, kui muud toitu pole saada. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must. Magnetkaardiluger on magnetandmekandjaid lugev seade. Magnetriba tehnoloogia on tundlik valesti arusaamisele, kaarti kulumisele ning andmete rikkumisele. Tagapurihambad on muljumiseks sobiva ehitusega. Seal, kus teda ei jälitata, võib ta ringi liikuda keskpäevalgi, kusjuures siis on ta üllatavalt julge ega karda inimest. Rebane toitub peamiselt närilistest. Poegimisajal isased võitlevad. Selletõttu on peaaegu kõigil rahvastel, kes rebast tunnevad, temast saanud kavaluse ja osavuse sümbol folklooris. Alles kahe nädala vanustena hakkavad nad nägema ja kuulma ning nende igemetest lõikuvad läbi esimesed hambadEmapiima saavad pojad poolteist kuud. See on vastuolus Glogeri reegliga. Nii saavad pojad õppida saaki murdma. Selline jaht näeb ebaõnnestuvate katsete tõttu välja nagu tants. Luger mõõdab käe ja sõrmede füüsilisi mõõtmeid, osadel seadmetel isegi kolmemõõtmeliselt. Iga kasutajamall võib olla ka salvestatud tema enda kiipkaardi mällu. Austraalias on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele väga kahjulikud: nende pärast on välja surnud rohkem liike kui kasside ja küülikute pärast. See tehnoloogia kogus populaarsust tänu oma dubleerimisraskusele, mis lõi kõrge ettekujutuse turvalisusest. Üks tehniline omadus sel meetodil on võrdluste arv, mida on võimalik teha ühe sekundi jooksul, mis on peetud maksimumajaks, ilma et kasutaja oodates märkaks viivitust. Mõned asurkonnad on ka Põhja-Aafrikas. Silmad on täiskasvanud rebasel kollased. Teisest küljest on see meetod aeglasem, sest luger peab võib-olla tegema tuhandeid võrdlusi, enne kui leiab sobiva vaste. Personaalarvutitele on olemas ka väliseid ja sisemisi seadmeid. Kutsikad hakkavad varakult kogust plehku panema ja juba õige väikeseid rebasekutsikaid saab kohata pesast kaugel. Rebane kuulub rebase perekonda. Nordea Bank AB – Nordea. Rebane eelistab pesauru rajamiseks vihma-, sula- ja pinnavee eest kaitstud kuiva liivast pinnast. Rebastel on lisahaistmiselund: Jacobsoni elund. Probleeme tekitab hoopis tuvastusmeetod, sest inimese nägu on üsna muutuv parameeter. Kuna kontakt kaart tuleb lugerisse sisestada ettevaatlukult ja keskendutakse kiirusele ja mugavusele, siis pole selline meetod paljudele juurdepääsu kontrollseadmetele vastuvõetav.