Kiirlaenu andja Tartus rüütli tänavas

Viidatud kohtulahendiga on Riigikohus märkimisväärselt piiranud garantiilepingust tulenevate nõuete tingimusteta täitmist. Hanssoni sõnul peaks keskenduma pigem rahavarude kasvatamisele. Garantii kehtivus seevastu ei sõltu põhikohustusest ning nõudegarantiist tuleneva nõude maksmapaneku eeldused sätestab vaid garantiileping. “Ja lootus on siis, et see raha läheb läbi pankade majandusse, soodustab investeeringuid, tõstab hinnataset ja lükkab Euroopa majanduse käima.” Eesti on võlakirjaprogrammis üsna erandlikus olukorras. Majandusprofessorid Rainer Kattel ja Raul Eamets leiavad aga, et Eesti võiks kaaluda oma võlakirjade emiteerimist. Tõendid, mis tekitavad kahtlusi või nõuavad täiendavat hindamist, ei sobi õiguste kuritarvitamise vastuväite põhistamiseks. Seetõttu võib võlaõigusseaduse kohaselt garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist endast tulenevaid vastuväiteid. Nimelt ei tohi garantiiga soodustatud isik kasutada oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varalist eelist, mis talle ei kuulu. See tähendab, et Eestil tuleb hakata ostma teiste riikide võlakirju. Läinud nädalal tegi Euroopa Keskpank ajaloolise otsuse – märtsist läheb käima ulatuslik võlakirjade kokkuostmise programm, mida on nimetatud ka “raha trükkimiseks”. Siit tuleb ka nimetus “raha trükkimine”.

Aga siin tehakse üks lihtne loogikaviga – kui me oleme iseendale võlgu, siis meil on nii võlg kui see finantsvara, mis sellest võlast tekib,” selgitas Kattel. Meil on igalt poolt puudu. Samas rõhutas kohtukolleegium, et võlausaldaja õiguste kuritarvitamine peab olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Võimalikud laenuotsused tuleks seetõttu lükata tulevikku, kui abi võib olla vaja rohkem. Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa arvates on see Euroopa Keskpanga poolt omamoodi meeleheitlik samm üritada Euroopa majandust elavdada. Kogu Euroopas on majandus juba aastaid äganud tõsiste probleemide all. Paratamatu on see, et meie rahvastik vananeb ning eurotoetused hakkavad vähenema. Nimelt tahaks Eesti Pank osta riigile kuuluvate ettevõtete Eesti Energia ja Elering võlakirju. Me vaidleme, et kusagilt on puudu paarkümmend miljonit. Kiirlaenu andja Tartus rüütli tänavas. Seejuures tuleb arvestada, et paremas seisus riikide võlakirjad on praegu turul väärt rohkem kui lunastamiskuupäeval laekuv summa. Garantii andja võib erandjuhul nõudele vastu vaielda arantii andja vastuväited on piiratud Käendus on lahutamatult seotud tagatava kohustusega. Kohtukolleegium leidis, et alati ei pea garantii andja esitama oma kohustustest vabanemiseks hagi. Üks võimalus siiski on, kuidas saaks vähemalt osa võlakirjaprogrammi rahast Eestisse jätta. Erandjuhtudel on garantii andjal võimalik vabaneda oma kohustuse täitmisest esitades võlausaldajale õiguste kuritarvitamise vastuväite. On see haridus, on see teadus- ja arendustegevus, on see haiglad, e-tervis. See aga tähendab, et kui tavapäraselt on keskpank oma kasumist veerandi andnud riigieelarvesse, siis järgmistel aastatel võib kasumit jõuda riigi rahakotti vähem. Samuti võib käendaja esitada  võlausaldaja vastu nii käenduslepingust kui põhilepingust tulenevaid vastuväiteid. “Kui öeldakse, et me ei tohi osta ühestki emissioonist rohkem kui veerand, siis me räägime maksimaalselt paarisajast miljonist.” Kokku peab aga Eesti Pank pooleteise aastaga panustama kolm miljardit. Öeldakse, et võlg on tuleviku arvelt elamine. See tähendab, et õiguste kuritarvitamise vastuväidet võib põhistada eeskätt jõustunud kohtulahendiga või kokkuleppega võlasuhte lõppemise kohta. Valdavalt tuleb osta ilmselt Euroopa institutsioonide või teiste riikide võlakirju. Kiirlaenu andja Tartus rüütli tänavas. Raul Eametsa sõnul läheb see praeguse poliitilise ideoloogiaga vastuollu, kui me räägime Eesti riigi võlakirjade teemast, aga ta leiab, et võib olla peakski mõningaid selliseid dogmasid üle vaatama. Kui muidu hakkavad keskpangad ostma suuresti enda riigi võlga, siis Eesti ei ole võlakirju emiteerinud. Kas sellise erandi osas õnnestub kokku leppida, pole praegu veel selge. See tähendab üldistatult, et põhilepingu mittekehtivuse korral ei ole kehtivad ka käendaja kohustused. Coop Pank AS. “Vaadake riigieelarve vaidlusi. Üksnes nõudegarantiile tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Kehvemas seisus riikide võlakirjade pealt võib teenida, kuid riskid on jälle suuremad.

Kommentaarid: Kas neljanda klassi matemaatikaülesanded on.

. Pooleteise aastaga teeb see enam kui triljon eurot. Igal juhul on selge, et Eesti Panga varade ja kohustuste kasvuga peaksid suurenama ka keskpanga rahapuhvrid.

EST

. Ringlusse tuleb uut raha, kuid euro nõrgeneb ja hinnad tõusevad. Kuna garantiileping võimaldab, erinevalt käenduslepingust, nõude rahuldamist sõltumatult tagatava põhikohustuse kehtivusest, annab see võlausaldajale võimaluse esitada garantii andjate vastu ka põhjendamatuid ja isegi pahatahtlikke nõudeid. Seni on garantii andja võimalused sellistele nõuetele vastu vaielda olnud väga piiratud ja garantii andja pidi kohustustest vabanemiseks pöörduma kohtusse. Eesti Panga president Ardo Hansson ei ole aga seda meelt, et Eesti võiks praegu asuda võlakirju emiteerima

Комментарии