Laen mille saab kohe kätte

Prioriteediks on meil siiani kõigi asjade ees olnud ikkagi see va pagana piirdeaed, millest, püüan meeles pidada, kirjutan teile peagi. Üllatusena ent ootas ta meid Davidi pisarate koopa juures. Tee pakkus ikka samu sõiduelamusi nagu eelmiselgi päeval: hiiglaslikud asfaldiaugud, mille vahel siin-seal leidub meetripikkusi teejuppe. Ma ei ole kindel, kas suutsin vääriliselt nautida neid lennukivaateid, mida mäkketõus igal pöörangul pakkus. Ent tegelikult on mahtunud kahte viimasesse päeva palju põnevaid tegemisi. | Üles | Pisut siis tänasest pärastlõunast. Et Gruusias ei ole veel avastatud kunsti, kuidas iga kivihunniku külastamise eest inimestelt raha küsida, võtsime jalad kiiretsi selga ning astusime sisse arhailiste ristimärkidega varju tõotavast kiviportaalist. Peale kuru klaaris aga Venemaa suunal kiiresti liikluse ära – võib öelda, et viimased paarkümmend kilomeetrit enne Stepantsmindat võis ka autoroolist nautida imelisi maastikke kartmata kellagagi kokku sõita. Lahkusime Fountainist, pakkisime end Dusterisse ning läksime taas Nino kloostrit otsima. Hommikul ärgates tundsin end kohe halvasti. Pakuti maitsmiseks ka head tšatšat ja brändit, kuid tol hetkel minu jaoks Kisi vastu nad ei saanud. Kolasime pangaautomaadi otsingul siin ning seal kuni lõpuks maandusime ühes nurgataguses kohvikus "Fine", mis oli küll juba suletud, kuid meid lubati siiski lahkesti sisse ning kostitati quiche'de ja kiievi kohviga. Meie jutuajamise ajal läks juhuslikult mööda aga taksojuhi vend – suur nagu karu ja sellise pisut toriseva olemisega. Vardzia ent ehitati täies mahus üles Giorgile järgnenud valitseja Tamari, targa ja võimuka kuninganna poolt, kusjuures militaarlinnast sai pigem klooster-linn. From Omalo there are three different directions along with mountain ranges.

Laenud ja soodsa laenu taotlemine -

. Nino sümboliks on viinapuuokstest tehtud rist - see meenutab pisut hipide rahumärki. Ma muidugi ei tea, mis juhtub püha vee joomisel – eeldatavasti ei midagi halba – Loudres'i vee joomine igatahes oli ohutu, ent sellegipoolest otsisin üles targu pisikese kraani eesõuel. Mtskheta   |  Eelmine  |  Üles Me kiirustasime eile päeval Borjomi haiglasse saamaks kätte notariaalset tõlget makstud raviarvest. Limonaadiga ent läks halvasti – ajasin selle lauale kummuli ning nii olime sunnitud lahkuma kiiresti ja ilma eriliste auavaldusteta. Nooruke perenaine – Mari - rääkis oma tulevasest veiniprojektist ning näitas väga lahedalt disainitud pudeleid. Kui kirikust väljusin, hakkas päike taamal oleva künka varju laskuma. Eelnevalt kirjeldatud sündmusi arvestades on arusaadav, et rist pandi tallele Svetitskhoveli katedraali Mtskhetas. Selle tulemusena krohviti kohalike kirikute interjöörid üle ja värviti valgeks ning mõnes kohas maaliti veel omakorda üle. - Tam poježai prjamo, ne povoratšivai. Samas oli tee ka nii kitsas, et kui keegi vastu tulnuks, ei taha ma isegi ette kujutada seda manööverdamist ja siis uuesti kohaltvõttu, et taas üles minna. Ma teadsin, et tee Tušketisse peaks olema pisut konarlik, kuid kuni Psavelini oli see nagu kuld – värskelt remonditud, sile ja hästi märgistatud. - Oooooohooooohooooooo., laulavad ülejäänud vankrisolijad kolmehäälselt kohe kaasa. Ma ei tea, kui usklikud või mitteusklikud on grusiinid, kuid peol vähemasti olid nad kõik põhimõttelised kristlased. Et esiklaas oli sodine, tahtis Hele tankla klaasipesuharjaga klaasi pesta. Parandan, suitsetav eliit, sest meie tuba haises polstritesse imbunud suitsu järgi – ebameeldiv lebra, mida ei hävita mingi pesemine. Kuigi kvaliteedikontrolli ja hea taseme ühtlustamise poole paremate tegijate seas püüeldakse, on turul palju tootjaid, kes sageli Kindzmaruouli nime all müüvad kääritust, mis polevat isegi selle sordi viinamarjadest tehtud. Külake, kust veel õige pisut leiab vana isoleeritud ühiskonna hõngu, on muutumas. Kaitseks lõunast tulevate rünnakute vastu ehitas ta Mtkvari jõe orgu rida kindluseid - Akhalkalaki, Khertvisi, Tmogvi ja Mgeltsikhe. Kaljuseintes mustasid koopad – paljudel puudu esiseinad – kunagise maavärina tulemus. Ära kõrvetada ei tohi ja soola-pipraga pikalt laagerdama jätta ei tohi. Jätsime kõik jumalaga ja leppisime kokku, et homme tuleb üks õige gruusia peaparandamine, sest pohmell on peale pidu kohustuslik ja kohustuslikult tuleb seda ka ravida.

Skitsisin pildikese kohvikust andes samal ajal kiire joonistamistunni viieaastasele perepojale ja sain tasuks kannutäie teed ning sületäie sooje sõnu. a Georgievski leppe mälestuseks, mille kohaselt Gruusia läks Pärsia ülemvõimu eest pääsemiseks Venemaa protektoraadi alla. Kui siis ühest avatud aknast paistis õmblusmasinat väntav proua mõtlesin õnne kastuda. Ta elas külas ja jäädvustas Dano ning mõne naaberküla eluolu, tegi passipilte ja niisama pilte. Savane leidmine ei olnudki kokkuvõttes väga lihtne. Pealegi on enamuse lisavarustuse puhul võimalik järelpaigaldamine ning seda tihti ka küllaltki taskukohase hinnaga. Laen mille saab kohe kätte. | Üles | Tolmusele ja räämas tänavale teretulnud kontrastina avanes viinapuuväätidesse uppuv kulunud ent puhas eesõu. Vein, punane ja valge, kenasti pooleliitristes karahvinides ja nende kõrval samasugustes anumates brändi ning tšatša. Aga selliseid asju igapäevaselt muutustena ei koge ega analüüsi – elu on ikka nagu ta on.  on võib-olla see, et kui ka Virsik lisaks Väikevennale end keset ööd meie voodisse pressib, peab H jalutsis magama. Väga lahe! “Näita nüüd, kuidas isa kullipilgul suplevaid lapsi valvab!”  “Võta veits mehisem poos kui sul siuke meestesärk seljas on!” – narris mu särki… Minu laps e. Vastasin üllatunult, et olen maastikuarhitekt. Meie kohaliku mänguväljaku kõrval on toredad lauad-pingid ja sinna panimegi õhtupäikeses grillid püsti ja katsime õhtusöögilaua. Peale seda otsustasime selleks päevaks Nino pühakoja unustada, otsida Sighnaghis öömaja ja õhtuks mõni tore veinikelder ja resto. Seedripuu raiuti maha ning selle seitsmest harust saadi seitse sammast, millest pidi saama pühakoja vundament. Muuhulgas kiusas Hele poisse sellega, et laskis neil gruusiakeelseid tervitusi kirjutada paarile sõbrannale mõeldud postkaartidele. Ähvardasime, et kui järgmise päeva lõunaks plats tühi pole, ostame veoteenuse ja edastame arve. Hele leidis endale kohvi oodates võrkkiiges aseme. Taamal, ühel nõlval, hakkab silma järsku rida värvilisi täppe roostes rekka järelkärul. Ka nende autode roolis selle tee peal ma end ette ei kujutaks. Vajalik asi jah, kuid päris nii see ka ei käi. Õigemini selle parklas juurde kuuluva püha allika juures. Vardziale pandi alus X sajandil kuningas Giorgi III poolt. Noortel oli Patrol, kuid nad kahtlesid lapse pärast, kas minna mäe otsa ise või võtta auto. Hoiu laenu ühistu. Otsustasime siis, et ootama ei jää. Oli kuulda, kuidas ta söögi rõngassabadele ette valas, mille peale algas vaikne rüselus ja kuuldus rahulolevat matsutamist ning seepeale igapäevane vana naise dialoog lehmaga, mis hoolimata võõrast keelest on nii üdini arusaadav. Ühel hetkel olimegi õigest teeotsast möödas ning Hele pidi "tänakut" tegema, et Duster siia-sinna logistavate kamasside vahel tagasi pöörata. Hüva, veini ma ei hakanud tellima, sest meil oli pagasnikus veel hulganisti Kvareli veini. Suuremas kirikus võib näha XVIII sajandi freskosid, kuid sealgi on need pihta saanud ülevalgendamisest ja kunagisest ulatuslikust tulekahjust. Ma tunnen end tõesti eilsega võrreldes pisut paremini, sestap lähen vaatan linna. Nagu nüüd õhtul lugesin, oli kindlus keskajal ning hiljemgi kõiksugu lõunast tulnud nuhtluste vastu võitlemisel strateegiliselt hirmus olulise tähtsusega. Ta arvas, et võiksime vahepeal midagi ette võtta – ta tuleb hotelli meie juurde, võiksime arutada. Ka selle kiriku algse hoone laskis ehitada kuningas Miriami. Suutsin teha ka kaks prohmakat. Laen mille saab kohe kätte. võtke kindlasti kohe ühendust omanikega ning käige  autosid vaatamas. Piletikassa juures haaras varrukast üks tütarlaps, näitas tunnistust ja pakkus end giidiks. Meie ainus plaan oli kuidagi jõuda Vardziasse – kõik ülejäänu on puhas boonus. All directions are vehicle accessible, but further and higher the road goes, more difficult and worse it gets. Ta oli vaevalt poole peal, kui taha tekkis teine auto, mille juht hakkas kohe tuututama ja valju häälega kisama.

Laat - Laadakaup - Tooted - Aiatoolid

. Nüüd on mul paar tundi aega. Tegime kurul peatuse, lobisesime kamba hollandi turistidega, kui tähelepanu pälvis autoderivi, mis pisut allpool teed ummistas. Tavapäraselt jagasid ristile naelutatu riided sõdurid, kes sellega tegelesid, Jeesuselt sai üks sandaalid, teine turbani, kolmas vöö ja neljas rüü. Nüüd tegelebki ta tuuride korraldamisega välismaalastele juba hea mitu aastat. Nino õhutusel hakkas kuningas Miriam Sidonia hauale kirikut ehitama. Las Jumal ise kaunistab sind. Rada läks üle mäe, millele me ennist kõrguses ehk viiendiku peale olime roninud. See postkontor oli taas ehedaks tõestuseks sellest, kui hästi meil tegelikult on. Siseõue nurgast juhatas tagasihoidlik uks pisikesse koobaskirikusse. Ja muidugi jõudis õnn härrade õuele, kui daam palus endast järve taustal pilti teha – hea, et nad isekeskis kaklema ei läinud. See tuba lõhnas templilaki ning ajalehtede järgi nagu vana hea postkontor kunagi. Lõpetasin pildi ja jätsin nad koopasuhu tšattima. Tagatuba heade inimeste kodus. Ent kirik kirikuks - me olime seal ja nägime neid vaateid. Isegi nõukaajal säilitati seda kirikuna kui kultuuripärandit, mistõttu inimesed käisid seal tolgi ajal. Üks tähtsa näo ning uhke riietusega härra kõrvallauas käristas kõigile, kes parajasti hommikust sõid, välja vaagnatäie arbuusilõike. Ehk siis saab selle järgi näha kui suur protsent konkreetsetest sõidukitest tehnoülevaatusel põrus. Olin kohe väga rõõmus ja nõudsin seda endale. Seesama tore, armas ja hooliv olevus, kes igaõhtusel või nädalasel rännakul oma sõbra karu juurde teed jooma ja tähti taevas lugema, eksib ühel õhtul udusse. Viimased said sellise jõleduse nägemisest vaimse trauma ja pagesid tulistjalu valjusti röökides mäest alla. Kõik on täiesti ligadi-logadi, kuid terasemalt kaedes siiski täiesti omaette süsteemi järgi toimiv. Vanahärra, kes masinaga oma vanuse poolest ideaalselt kokku sobis, vahetas väärikalt plaate, mängides meie eine ajal imposantse aparaadiga igati sobivat gruusiakeelset estraadi. Kaunitar ja meie "kõrilõikaja" tundusid olevat vanad semud. Et kusagilt seinalt oli silma jäänud bussitransfeeri hind kesklinna mingisse metroojaama, mille hind oli kümme korda odavam, avaldasime üllatust. Ostsime siis masendunult laadasaia ja puhtalt protesti mõttes apelsinilimonaadi. Vaatasime sõbraliku AVIS-e tädiga koos auto üle, viskasime kola pagasnikusse ja tuld – ei ole ju ilus lõõskavas päikeses lasta daamil meie väljasõitu oodates seista avatud tõkkepuu taga.

Комментарии