Laenamine Monettist

“Kahjuks ei ole selline tegevus täna isikuandmete kaitsele viidates lubatud, kuigi aitaks tunduvalt turgu korrastada. Tema kogemuse kohaselt käituvad sageli nii inimesed, kelle eesmärgiks ongi laenude mitte tagasi maksmine ning kes, raha kätte saanud ja end “kinni” laenanud, esitavad siis avalduse eraisiku pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks tarbijale kannatavad selle all aga ka kiirlaenuärid. Krigul paneb seadusandjatele südamele: “Kindlasti tuleks regulatsioone luuas silmas pidada, et makseraskuste korral on reaalne kannataja laenuandja, mitte laenusaaja.” Post navigation Older posts. “On äärmiselt kahetsusväärne, et [kiirlaenude] valdkonna ettevõtted tihtipeale saavad oma tegevust puudutavate regulatsioonide kohta ametlikult teada alles meedia kaudu,” nendib Ott Krigul. Laenuandjad muutuvad aina vastutustundlikumaks, kliendisõbralikumaks ja mõistlikumaks,” kiidab Fred Sooläte. “Tegemist on hilinenud, kuid vajaliku riigipoolse sekkumisega,” sõnab ta.. “Elame turumajanduslikus õigusriigis ning on raske uskuda, et riik hakkab „ravima peavalu giljotiiniga“ ehk reguleerib ühe probleemse ettevõtlusvaldkonna surnuks,” usub Sooläte, kes ei pea praegust riigipoolset sekkumist laenuäride pitsitamiseks. Kaasatulnud probleemide järelkaja on ühiskonnast visa kaduma. “Probleem ei ole selles, kas meid kaasatakse õigusloome protsessi või mitte, vaid pigem selles, et kiirlaenuvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel puudub oma esindusorganisatsioon, mis kaitseks ja esindaks meie ühiseid huvisid,” ütleb Sooläte. “Info jagamine vähendaks makseraskustesse sattuvate inimeste hulka,” usub Krigul ning teab, et selles on pea kõik krediidiasutused ühel meelel. Kiir laenud 900. “Riigipoolselt võiks olla reguleeritud need sanktsioonid, mis kaasnevad laenajale, kes vastutustundetult võtab laenu kõikvõimalikest krediidiasutustest ja kiirlaenufirmadest,” ütleb Krotov. Regulatsioon on kehtinud üle aasta ning selle aja jooksul on kiirlaenu valdkonnas toimunud silmanähtavad muudatused. Laenamine Monettist. “Unustatakse öelda, et vastutustundlik laenamine on kahepoolne ning vastastikune suhe, nagu näiteks sõprus! Ajakirjanduses on kuulda ainult laenuandjate kohustustest ning tarbijate õigustest. “Seadusandja lubas, et uue regulatsiooniga tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase. Kõik me mäletame ju buumiaega, mil kiirlaenuäri suure hooga ning sageli läbimõtlematult käima läks. “Usun, et asju saaks koos teha paremini ja lõpuks võidaksid tarbijad. Fred Sooläte selgitab, et oleks naiivne loota iga üksiku krediidifirma kaasamist seaduste väljatöötamisse. “Elame turumajanduslikus õigusriigis ning on raske uskuda, et riik hakkab “ravima peavalu giljotiiniga” ehk reguleerib ühe probleemse ettevõtlusvaldkonna surnuks,” usub Sooläte, kes ei pea praegust riigipoolset sekkumist laenuäride pitsitamiseks. Palju otsuseid on tehtud kiirustades,” möönab Sepp. Krotovi meelest peaks riik rangemalt sellise ajalooga isikuid kontrollima ning näiteks kümneks aastaks eraettevõtluse ära keelama. Samas tunneb Sooläte muret, et tarbijat teavitatakse siiski liiga vähe või siis on avalikkuses ringlev info vildakas. [tsitaat]See kõik on väga õige, kuid unustatakse lisada, et ka tarbijatel on kohustused ning laenuandjatel õigused. Säästu krediit kaart. juulil kehtima hakanud regulatsioon on aga kiirlaenufirmade esindajate sõnul siiski palju head kaasa toonud.

Omavahel murettekitava taustaga inimeste kohta teabe jagamine aitaks ära hoida juhtumeid, kus üks firma laenust keeldub, teine aga makseraskuste kohta teadmata siiski laenu annab – ning hiljem raha tagastamisest vaid und võib näha. Ning, mis kõige olulisem, selle täitmist ka kontrollima! Info liikumises peitub võti Ott Krigul peab makseraskustega klientide arvu vähendamise lahenduseks infovõrgustikku erinevate krediitiasutuste vahel. “Riigipoolselt võiks olla  reguleeritud need sanktsioonid, mis kaasnevad laenajale, kes vastutustundetult võtab laenu kõikvõimalikest krediidiasutustest ja kiirlaenufirmadest,” ütleb Krotov

Комментарии