Otsuste tegemise vabadus meie igapäevaelus

LISA 2. VÄÄRTUSTE SELGITUSED Vabadus ja vastutus Vabadus.

. Üldiselt võib tõdeda, et Eestis on sõnavabadus tagatud nii seaduses kui ka praktikas. Eesti omapära on teabele väga suures mahus just interneti kaudu ligipääsemine ja eriti sage ristkasutamine X-tee kaudu. Kuigi Eestis on ette tulnud illegaalselt teabele ligipääsemise juhtumeid ning ametiasutustel on olnud probleeme andmekaitsega hooletuse tõttu või muudel põhjustel, on elektroonilise info kasutuse mahtu arvestades selliseid probleeme ette tulnud väga harva. Üks probleem Eesti meediamaastikul, mis aastaga ei ole paranenud, on see, et eesti- ja venekeelne meedia on suures osas sisult erinev. Seega kuuluvad sõnavabaduse alla näiteks nii meediat puudutavad seadused kui ka teabele ligipääsu reguleerivad seadused ning andmekaitse seadused. Meediateenuste seadus ei reguleeri trükimeediat ega internetis levivat televisiooniga mittevõrreldavat meediat. Nagu enamik põhiõigusi, ei ole ka sõnavabadus absoluutne, vaid seda tohib teatud olukordades ja tingimustel piirata. Aasta jooksul ei ole sõnavabaduse valdkonnas olulisi kohtuasju olnud. Eesti meediat reguleeriv õiguskord on rajatud just nendele põhimõtetele. Varasemast rohkem on võib-olla mainitud, et üha enam hoiduvad halva diskussioonikultuuri pärast avalikku arutellu sekkumast inimesed, keda oleks debatis huvitav kuulda. Arutelus mainitakse ka tihti, et ajakirjandus on liiga pealiskaudne ja meelelahutuslik. Rahvusvahelises võrdluses tuuakse, eriti elektroonilise meedia valdkonnas, kuna interneti kättesaadavus on juriidiliselt tagatud ja seda loetakse põhiõiguseks. Kohus viitas oma varasemale praktikale, mis rõhutab, et „Eesti õigust tuleb tõlgendada võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades. aasta sügisel äratasid tähelepanu kultuuriministri ütlused selle kohta, missuguseid raamatuid peaksid avalikud raamatukogud laenutama. Sellist olukorda ei saa muuta seadustega ega ei peakski seda üritama. aasta jooksul ei ole ka kuigi palju muutunud. Teine teema, mis põhjustas laialdast debatti, oli maksumaksja raha kasutamine Tallinna Linnavalitsuse telekanali loomiseks. Mitmed muudatused meedia-maastikul on seotud uute tehnoloogiatega. Nagu mainitud, toimub Eestis meedia eneseregulatsioon Pressinõukogu kaudu. aastal läbi viidud televisiooni digitaliseerimist. Meediamaastiku probleemina on avalikus arutelus lisaks puudulikule suhtlus- ja diskussioonikultuurile esile toodud ka institutsioonide kriitikatalumatust. Probleemid meedia valdkonnas on seotud pigem puuduliku suhtluskultuuri kui seaduse või riigivõimu poolt rakendatud piirangutega. Pigem oli areng positiivne.. Sellega võib kaasneda oht sõnavabadusele, näiteks olukorras kus intellektuaalomandi kaitse tõttu nõutakse kontrolli internetis leviva sisu üle. Eestis on hästi ülesehitatud ja hästi toimiv eneseregulatsioonil põhinev süsteem kaebuste tegemiseks ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni või eraellu sekkumise kohta. Vaba meediaga ühiskonnas on igati õigustatud küsimus, kas riigil või kohalikel valitsustel on otstarbekas telekanaleid luua. Sõnavabadus on väga tähtis vabadus, nii iseseisva vabadusena kui ka mitme teise vabaduse teostamise ja demokraatia toimimise eeldusena.

Otsuste tegemise vabadus meie igapäevaelus – Laenud Eestis

. Seetõttu ei jõua valitsuse teated ja muu sarnane teave venekeelse elanikkonnani alati õigel kujul. aastal sellest seadusest palju juttu olnud ja kui on, siis on pigem leitud, et allikakaitseseaduse kehtimine ei ole dramaatilisi muudatusi kaasa toonud. aastal pälvis meedias suurt tähelepanu nn allikakaitseseadus,millest oli pikemalt juttu eelmises inimõiguste aruandes. Foorumid püüavad teatud standardeid rakendada, aga siiani tulutult. Kuigi neil on kohustus elanikele informatsiooni jagada, on selleks ka teisi viise, mis maksavad vähem. Seaduse nimes kasutatud termin „meediateenused“ on kooskõlas Euroopa Liidus kasutusel oleva kaasaegse terminoloogiga ja hõlmab mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mitte ainult traditsioonilist ringhäälingut. aasta algul arupärimine digitaliseerimise ja paari eratelekanali vabalevist kadumise kohta. Kuid nagu mujal maailmas, ei ole meediaregulatsiooni põhitõed enam nii selged, kuna internet ja muu moodne tehnoloogia on hägustanud piiri ringhäälingu ja muu meedia vahel. Aasta jooksul ei ole sellel alal aga midagi muutunud. Eesti oli sellega Euroopas esimeste hulgas. Samuti on oluline, et inimeste ligipääs teabele ei oleks mitte ainult teoreetiline, vaid ka praktiline. Silmas tuleb pidada ka seda, et kui selliseid infokanaleid luuakse, ei tohi neil kunagi olla poliitilise propaganda eesmärki. Sageduste muutumise tõttu on mitmel korral olnud vajadust seadmete installatsiooni muuta. Internet on arenenud nii kiiresti ja etteaimamatult, et seadusandlus ei ole kaasa jõudnud, mistõttu on internet suures osas reguleerimata. Sõnavabaduse alased seadused ja institutsioonid ning nende areng Demokraatlikes, sõnavabadust austavates riikides ei ole tavaliselt eraldi reguleerivaid seadusi trükimeedia kohta. aastal ei tõusnud esile märkimisväärseid probleeme. Kuigi tegu on pigem rahastamise küsimusega, kui teatud raamatute keelamisega, tekitas see siiski ulatusliku debati selle kohta, kas ministeerium püüab tsensuuri teostada ja ette kirjutada, mida inimesed lugeda tohivad. Eesti sellealased kogemused on endiselt eeskujuks mujal maailmas. Praktikas tähendab kavandatud süsteem internetiteenuse osutaja laialdast vastutust, nimelt on internetiteenuse osutaja kohustatud kontrollima internetiliiklust. Muul juhul, nagu eetika ja hea tava rikkumisel, saab kaebusi esitada Avaliku Sõna Nõukogule või Pressinõukogule. Muudatus peab toimuma info ja muude „pehmete“ meetmete kaudu. Üldiselt on hinnangud digitaliseerimise kohta kahetised, kuid tegemist on ülemaailmse protsessiga ja Eestis selle protsessi käigus erilisi sõnavabaduse või teabele ligipääsuga seotud probleeme ei ole olnud. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et andmete edastamine eeldab lisaks nimetatud normides toodud tingimustele andmesubjektide nõusolekut. Üldiselt läks üleminek hästi. Põhimõtted, millele tuginedes antakse ringhäälingule saatelubasid, ja muud olulised põhimõtted jäävad üldiselt samaks. Kaebusi saab esitada kohtutele, juhul kui tegemist on õigusrikkumisega. Muud piirangud meediale võivad tuleneda näiteks laimu kriminaal- ja/või tsiviilvastutusest, andmekaitseseadusest või karistusõigusest, mis puudutab vaenu ja vägivalla õhutamist. aastal Pressinõukogus menetletud kaebuste arv on viimase kümne aasta kõrgeim. Samas mainis Vaher, et ehk peab veel ootama, enne kui saab lõpliku hinnangu anda.

Looming

. See võib tähendada näiteks avalikus kohas internetile ligipääsu tagamist või individuaalset abi interneti kasutamisel või teatud teenuste saamist mõnel muul moel. Samas olid maal ja külades elavad inimesed, kellel oli erinevatel põhjustel raske ise muutusega toime tulla just need, kes pidid ise seadmeid muretsema. Otsuste tegemise vabadus meie igapäevaelus. Seda ei saa just pidada sõnavabaduse piiramiseks, kuid debatis esitati seda küsimust ka sõnavabaduse vaatevinklist.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus. Nagu eelmainitud ELi direktiivgi, laieneb meediateenuste seadus internetile ainult televisiooni ja tellitavate televisioonilaadsete teenuste ja raadioringhäälingu kaudu, kui need kasutavad internetti levimeetodina. Reklaami kohta saab kaebusi esitada Reklaami Nõukojale, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures. Uuendati ka alaealiste kaitse reegleid. Sellised sätted kehtivad teatud ütluste kohta, olenemate nende tegemise viisist. Küsimusi tekitab ka praegune olukord, kus ringhäälingu kohta justkui peavad olema eraldi reeglid, kuid interneti kohta mitte. Kahe varasema aasta jooksul on taunivate otsuste osakaal olnud suurem. Aasta jooksul ei ole selle paragrahvi sõnastuses muudatusi tehtud. Tekkisid protestiliikumised, mis olid selle vastu ja kulutatud raha muul otstarbel kasutamise poolt. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas tähendab elektroonilise meedia kiire areng seda, et seadused ja muud reeglid ei jõua arengule järele ning et muutunud olukorras püütakse rakendada vanasid, mõneti juba aegunud reegleid. Debatis on väidetud, et ACTA võib ohustada eraelu puutumatust.

LISA 2. VÄÄRTUSTE SELGITUSED Vabadus ja vastutus

. Ringhäälingu kohta siiski on õigusriikides tavaliselt eraldi regulatsioon, sh litsentsi taotlemise protseduur koos vastava ametiga. KarS tõhustamine koos teadlikkust tõstva selgitustööga vastustest, mis kaasneb avaliku sõnavõtuga, paraneb ka suhtluskultuur. aasta algul, et võib nõustuda presidendi sõnadega seaduse väljakuulutamisel, et midagi hullu sellest tulemas ei ole. See ei ole ainult probleem ainult Eestis, aga kuna Eestis on internetil ja internetimeedial suur tähtsus, on see Eestile kujunenud oluliseks küsimuseks. Nõuanded, kuidas külma ilmaga õigesti autot käivitada. Kuna erinevatel elanikkonna gruppidel on erinevad võimalused, on oluline, et riik tagab teabele ligipääsemiseks nii mitmekülgsed võimalused kui võimalik. Mis puutub internetikommentaaridesse, kus diskussioonikultuuri puudus on eriliselt teravalt näha, siis jätkub arutelu selle üle, kuidas seda olukorda parandada. Pealegi jälgib venekeelne elanikkond suurel määral Venemaa meediat, mis tähendab, et eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel on märkimisväärne lõhe ning et elatakse erinevatel meediamaastikel. Mitmed päevakorral olevad meediaga seotud küsimused Eestis, Euroopas ja mujal on seotud just moodsa tehnoloogia tähendusega meedia regulatsioonile. Uus seadus muudab tele- ja raadioringhäälingulubade süsteemi lihtsamaks ja paindlikumaks, mis omakorda mõjub hästi meedia mitmekesisusele. See sisaldab nii vabadust väljendada oma mõtteid ja levitada informatsiooni – kirjalikult, suuliselt, piltide kujul või muul viisil – kui ka õigust teavet saada. Kohtuotsuse kaudu on sellega veelkord toonitatud nii andmekaitse olulisust kui ka seda, et Eesti õiguse rakendamisel tuleb silmas pidada Euroopa Liidu õigusakte ja kohtupraktikat

Комментарии