Vali parim 1500 euro väärtuses kiirlaen 3 kuuks

Austria esindaja on aga ringi liikumiseks vähemalt niisama hea kui hästi sisse kantud nahkpüksid. Erinevus parematega polnud suur, kuid tuntav. Näiteks lenkstangi kehvad kummikäepidemed ja kahvli kauglukustuse puudumine tähendavad mõne euro säästmist, kuid jätavad varju kvaliteetsed komponendid ja õnnestunult projekteeritud raami eelised. Merida veeres hästi, kuid raam on hämmastavalt jäik. Suurt sõidurõõmu sellega seoses meelde ei jäänud, aga muresid ei tekitanud see samuti. Taiwanist pärit Merida tekitas vastandlikke arvamusi. Järsaku serval tundus see eriti tähtsa omadusena. Suurem läbimõõt aitab takistuse servast ootamatu kergusega üle veereda. Canyon esindas saksapäraseid väärtusi nii füüsiliselt kui kaubanduslikult – valmistaja müüb oma toodangut otse kliendile, saates selle postiga kohale.

Just sel etapil oleks ehk pidanud rõhku vähendama, sest väikesi teravaid jõnkse oli palju. Kaal on küll keskmine, kuid ratas veereb raskelt ja mingit rõõmu pole ka linnasõidust. Tagavedrustus tähendaks juba järgmist hinnaklassi. Rattad on raskepoolsed, kuid käiguvahetus ja muud komponendid toimivad tõrgeteta. Ainult üks neist oli sellisega pikemalt sõitnud, mõni aga nägi taolist imelooma esimest korda alles siis, kui pakendist välja võetud osad kokku pandi. Teine päev algas laskumisega orgu. Sai hakkama ka tavalise rõhuga, aga samas oli selge, et pneumovedrustus tasub ära ja terasvedrudega esikahvel seda asendama ei sobi – see ei ole koht, mille pealt kokku hoida. Tänapäevane tehnika on maastikurataste omadusi nii palju parandanud, et neil kahel ei olegi enam midagi ühist. Linnas nähtud energilisus kadus, tõusud tundusid rasked. Samas pole traktor sõimusõna – KTM kulgeb maastikul tegusalt ja sõidutunnetuse üle kurta ei saa. Kõige puhtakujulisem on Itaalia kaunitar Bianchi. Suuremale osale testijatest jäi sõidutunnetus kehvaks, kandilise käitumisega ratas lihtsalt ei tundu kehaga kokku kuuluvana. Need, kes kavatsevad võistlema minna, peaksid seda ratast kindlasti enne ostuotsust laskumisel proovima, ent need, kes naudivad elegantsi, ei peaks Bianchi probleemist hoolima. Maastikul kadus see energilisus kuhugi ära. Üldiselt leiti, et rängas vastutuules pole mingit vahet, kui suured rattad parajasti all. Raami on mitut pidi muudetud, näiteks on tagumise kahvli harud lamedamad ja sadulatoru painutatud suurema ratta kaare järgi.. SMS credid Tallinn. Rattaid omavahel võrreldes said eriti kiita Canyoni kasutatud RockShox SID ja Cube’i Fox Float kahvlid. Kett liigub takerdumata hammasrataste vahet ja hüdraulilistele ketaspiduritele piisab rataste lukku löömiseks kahe sõrme vajutusest. Nüüd jäid need pidurdused tegemata. KTM liigitati siiski „traktorite” hulka, sest kerge esiots ei võimaldanud kiiret mäkketõusu. Üldse on kõigi Canyoni lahenduste puhul mõeldud kiirusele ning koos sõites kippusid teised jalgrattad Canyonist maha jääma.

Tallinn - Praha EUR | ECOLINES

. Harrastajad näivadki olevat Corrateci sihtrühmaks ja neile sobib ratas eriti hästi. Corratec on suhteliselt mugav ka argiseks linnas liikumiseks, sest jõuülekanne on XT-tasemel, Manitou piisavalt heal kahvlil on kauglukustus ja rattad veerevad mõnusasti ka asfaldil. Kõigi vedrustus küll toimis, aga Merida odavam RockShox jättis kehvema mulje. Linnas kogetud elegantsi jätkus ka mäkketõusul, aga laskumisel jäi ta hätta. Meid huvitas rohkem, kuidas tunduvad suuremad rattad vähemkogenud ratturile. Komponendid on konkurentide omadest samm või kaks paremad, kahvel on tipptasemel, rattad ja kogu komplekt on selle rühma kergeimad ning veel tähtsam, kõik need on taibukalt kokku pandud. Selgelt freeride-ratas oli ameeriklane Kona, mis isegi ei teeselnud erilist erksust. Ameeriklane Felt oli omaduste poolest sama ühtlane kui Cube, kuid oli tunda, et pisut odavam hind on saavutatud odavamate komponentide arvel. Esiots on õigupoolest sama, mis Bianchil, aga kui itaallased olid häälestanud kahvli jõuliselt vetruvaks, siis siin oli jäänud see tegemata. Üks selline oli võrdluseks kaasas ja imestamist jätkus terveks nädalaks – mitte niivõrd erinevuste kui nende puudumise üle. Abiks oli ka Lanzarote eripära – saar on nagu looduslik tuuletunnel. Või siis just õige esmamulje, sest kordagi ei öeldud selle ratta kohta midagi paha, samas ei äratanud see ka kelleski erilist innukust. Seepärast panime paika ka hinnapiiri. Cube on täpse ja asjatundliku jalgratturi valik. Kõik rattad said nende kiirustega probleemideta hakkama. Pühapäevasõitja käes ja rahulikult veeredes on ratas vägagi kindel. Kona ei jätnud tõusul just kõige paremat muljet, suhteliselt raske Felt tuli aga hästi toime. Seda tasub meeles pidada, sest iga jalgrattaostja füüsiline vorm pole võistlustasemel. XC ehk crosscountry puhul on rõhk nobedal matkamisel ja sellel, kui kiiresti õnnestub mäkke tõusta. Varsti sai aga selgeks, et isegi päris kõrgest astmest üles pääsemiseks pole peaaegu vajagi lenkstangi sikutada, vaid võib lihtsalt otse peale sõita. Paksud rehvid ja esivedrustus ei suutnud sõitu piisavalt pehmendada, nii et linnas liikumine oli suhteliselt ebamugav. Värske mark jalgrataste turul väärib tutvumist. Neid kahte ei sobigi pelgalt maastikuratasteks nimetada, sest igapäevaseks tööle ja tagasi sõitmiseks sobivad need ülimalt hästi. Kui ei jõuagi alati takistusest kõrvale pöörata, siis enamasti õnnestub takistusest üle sõita. Kiirema sõiduga harjunutele püstine sõiduasend ei meeldinud, ent aeglasematel oli sellega kodune tunne. Teisest küljest – siis oleks valmistaja võinud ju kulutada veel natuke raha paremate käepidemete ja parema pidamisega rehvide peale, rääkimata paremast esiotsast. Just rataste lisakilod tegid tõusu raskemaks, kuid näiteks linnas käitus sõiduk üllatavalt erksalt.

Laenud ja soodsa laenu taotlemine -

. Suuremate eelis tuli esile rasketes oludes, ehkki seda ei pandud kohe tähele. Bianchis on tunda valmistaja maanteetraditsioone, kogu rühma kõige kitsamad ja siledamad rehvid veeresid tasasel pinnal eriti tundlikult. Selleks ajaks oli Canyon jõudnud näidata, et algul jäigana tundunud raamis leidub üllatavalt palju võimsust. Otstarbele mõeldes läks vahetus valepidi, hommikused kerged XT-rattad oleksid poolekilomeetrise tõusu võtmiseks paremini sobinud, aga nii said raskemate rataste omadused selgemaks. Hinna ja kvaliteedi suhe jäi siiski pisut kahtlaseks ning lähemal uurimisel selgub, et mõni valmistaja pakub kaupa täie raha eest, mõni kipub aga koonerdama. Kõigepealt – pneumaatiliselt häälestatav, kümnesentimeetrise käiguga esivedrustus on suurepärane asi. Kona kuulub kaalult keskmiste hulka, kuid selle olemus jääb ebamääraseks. Suuremate ratastega maastikujalgrattad ei ole raskema veeremisega ega kohmakamad. Valmistaja väitel on Kahuna DL valmistatud kiireteks krossideks, testirühma meelest sobis see aga rohkem laskumistele. Selle mulje võib valmistaja süüks ajada. Alguses kasutasid testijad kõnniteele tõusmiseks harjumuspärast võtet ehk siis vedasid esiratast järsu liigutusega üles. Valmistaja on kokku hoidnud selle pealt, et rattad on suhteliselt rasked, see aga annab tunda alles karmides tingimustes või tihedas konkurentsis. Nurisemiseks ei andnud põhjust ka muud komponendid. Need sobivad nii raskele maastikule, tööl käimiseks kui lihtsalt harrastusspordi vahendiks. Corrateci oodatud energilisus kadus maastikul ära ja Bianchi näitas üles itaaliapärast temperamenti: asfaldil nähtud stiilsus kadus maastikul ja soovitud trajektooril püsimine nõudis konkurentidest rohkem juhtimist ja meelitamist. Cube oli jällegi silmatorkamatult tubli. See on väga hea sõiduk maanteel ja siledatel radadel, ürgmetsas aga vaid rahuldav. Näiteks on esirattal reljeefsem muster kui tagumisel. Corratecil polnud otseselt vigu, kuid mägedes ei pakkunud sellega sõitmine ka rõõmu. Sai ümber lükatud ka esimene eelarvamus. Muidugi, veel kallimad komponendid toimiksid veel sujuvamalt, aga kui esivedrustuse rõhk õige, edeneb sõit probleemideta. Merida vastuoluline loomus tuli rahuliku KTM-iga võrreldes eriti teravalt välja. KTM sobib eriti neile, kes eelistavad püstist sõiduasendit. Saksa päritoluga on ka Cube, mis jättis kuidagi ilmetu esmamulje. Kiirlaen digiallkirjaga. Parema sõiduelamuse saamiseks võib mõned komponendid ju kvaliteetsemate vastu vahetada. Vali parim 1500 euro väärtuses kiirlaen 3 kuuks. Pehmemate lihastega testijate meelest oli Bianchi vaieldamatu esinumber, kui soovitakse vaid sõidulusti. Freeride on lõbusam, hinnatakse seda, et saaks kiiresti, aga siiski kontrolli säilitades mäest alla kihutada. Parimas sportlikus vormis testija oli küll teist meelt, treenitud lihastele sobis jäik sõiduriist hästi. Jalgratas tundub väga vastupidavana, nii et ka raskemast kaalukategooriast juhil ei tarvitse ennast tagasi hoida. Peamine vahe tekkis sellest, et on rattaid, mis sobivad pigem XC-sõidustiiliga ja teised jälle freeride-stiiliga. Samasse klassi kuulub ka austerlane KTM, mille omadused on küll mitmekesisemad. Proovisõidu puudumist ei pruugi peljata. Liiatigi tundub suurem ratas eemalt vaadates kuidagi kohmakam. Algul tundus ratas asfaldil pisut jäigana, aga see tunne läks ruttu üle. Näiteks tarbimislaen, tagatisega laen, auto tagatisel laen, jne. Järgnesid lisakatsed: tõus mäkke mööda astmelist rada, rataste võrdlemine kilomeetrisel kiirel ringil ning lühemal, kuid raskemal ringil. Midagi on teistmoodi Erinevused hakkasid tunda andma siis, kui kolm testijat jõudsid Arrieta külasse. Samas ei leidunud ühtegi väljapaistvat omadust, mida tagantjärele meenutada. Felt on näide heast tahtmisest, kuigi hind on teistest allpool, on kasutatud korralikke osi. See sobib hästi maastikule ning on samas ka kiire. Asfaldil jäid viimast kohta jagama Kona ja Merida, seda küll erinevatel põhjustel. Tõsi, kõige vähem treeninud katsetajale tundus Corratec sealgi piisavalt reipana. Felt pakkus meeldivaid üllatusi, kuid komponentide tase võtab hinnet alla. Bianchile maksis kätte kahepalgelisus. Komponendid olid odavapoolsed ja raam häälestatud vaid laskumiste jaoks. Kõige kergema minekuga olid Bianchi ja Corratec, mõlemad sukeldusid liiklusse hämmastava energilisusega. Komponentide tase on ebaühtlane – kvaliteetsete sõlmede sekka on valitud rühma kõige tagasihoidlikum kahvel. Õigupoolest märgati juba sõidu alguses, et äkkpidurdused peaaegu puuduvad. Kõige olulisem tähelepanek oli see, et Cube oli tubli igasugustes oludes. Siis siirdusime avamaastikule, kus tugevad ja nõrgad küljed hakkasid ilmsiks tulema. Iseenesest oli seegi oluline tähelepanek, sest võinuks ju arvata, et väiksemad rattad veerevad kergemini. Aasta eest olid mehhaanikutel kuuskantvõtmed iga puhkepausi ajal pihus, tänavu ei vajanud lisahäälestamist miski. Kõik konkurendid pole sellega veel kaasa läinud, nii et üldistada on raske, kuid Felti raam toimib hästi. Corrateci viburaam nagu tulistaks lihasjõu asfaldile ning on tõepoolest veider, kuhu see jõud maastikul takerdub. Pigem vastupidi, suuremad rattad teevad sõidu kergemaks. Paarkümmend avakilomeetrit oli rattatee, mis sõidukitest veel kuigi selget pilti ei andnud. Sihtgrupiks siis need, kellele meeldivad hüpped ja järsud langused. Kui teerajast sai lage tardunud laavakiht, pandi tähele midagi uut. Sõidutunne muutus, kui pärastlõunal läks käiku Cube, Kona ja Felt. Mootorrattavalmistajana on KTM-l kaherattalistega pikaajalised kogemused ja neid on kasutatud ka jalgratta juures. Koostöö raami ja kahvli vahel ei toiminud, ratas kippus vänderdama ning juhil oli tunne, et kukub üle juhtraua. Parem kindlalt osamakset tasuda, kui hiljem kahetseda, et oleks võinud väiksema osamakse valida. Hea raam ja hea kahvel päästavad aga halvemast ja kui mäkketõus kõrvale jätta, siis oli sõit Feltiga meeldiv kogemus.

1500 EUR sissetulek Tallinnas | varatasku

Комментарии