Vali parim 2500 euro väärtuses kiirlaen 2 aastaks

Niisiis kolasime mööda linna ja otsisime postkontorit. Taevas siras miljoneid tähti. Gruusia kohta üllatavalt kargesse hommikuõhku astudes kohtasime maja ees kohe üht eileõhtustest vestluskaaslastest. Odavad kiirlaenud. See on siin riigis varemgi silma jäänud – kui keegi kusagil midagi müüb, siis müüvad kõik ümberkaudu sedasama asja. Sisaldab muna ja apelsiini koort. Niisiis jäid nad meist sinna amüseerima ja eks nad ise vaatavad, kuidas ülehomseks Tblississe lennukile jõuavad. Mtskhetasse jõudmiseks soovitati sõita üle Gombori kuru – tee olla küll mõnikümmend kilomeetrit pikem Karmeni soovitatust, kuid nii Khiso perenaine, kui kogu Arbuzi Bari staff seletas, et lühem tee on paras ilgus ning võtab koledasti aega. Paraku noid kohvipakkujaid nagu näiteks Tartus hommikul võiks leida, Mtskhetas ei ole. Seepärast sa saadki endale selliseid juukseid lubada. Pidu peeti tema ja ühise kokkusaamise tähistamiseks. Ent siis lülitati mögafon täisvõimsusele ning resoluutsel toonil ja toreda pehme aktsendiga vene keeles anti üheseltmõistetavalt teada: - "Belõi renoo – ubiraites!" Hüva. lihtsalt üks väga-väga eriline koht! Ma ei oska seda sõnadesse panna. Kolasime pangaautomaadi otsingul siin ning seal kuni lõpuks maandusime ühes nurgataguses kohvikus "Fine", mis oli küll juba suletud, kuid meid lubati siiski lahkesti sisse ning kostitati quiche'de ja kiievi kohviga. Nüüd on vaja asjad kokku panna ning end õigeks ajaks lennujaama ajada. Nagu maa alt ilmus Goga – turske keskealine rõõmsa silmavaatega mees. Tornid ehitati elamutena ja pelgupaigana. Seedripuu raiuti maha ning selle seitsmest harust saadi seitse sammast, millest pidi saama pühakoja vundament. Käed löödi ning nii sattus see Mtskhetasse. Istun lauas ja ootan hinkaale, baklažaani ning saslikut. Peo ametlik osa sai sellega läbi. Vali parim 2500 euro väärtuses kiirlaen 2 aastaks. Andsin talle paar gruusia paberraha, mile peale tüüp pettunult küsis puhtas vene keeles, ega mul äkki ülearuseid eurosid ei ole. Et lähenesime Tbilisi suunalt pidime linna sissesõiduks ületama pika silla üle ülespaisutatud jõe. Vanahärra, kes masinaga oma vanuse poolest ideaalselt kokku sobis, vahetas väärikalt plaate, mängides meie eine ajal imposantse aparaadiga igati sobivat gruusiakeelset estraadi. Vahel, kui kuulad ümberringi, kuidas inimesed ohivad ja virisevad selle üle kui halb on ikka Eestis elada ja kui pekkis siin kõik on, sunnib see virin paratamatult endalegi küsimusi esitama. Nino risti kuju siiski ei ole seotud millegi muuga kui vana hea ladina ristiga. Kui mees koju jõudes näitas püha eset oma õele suri viimane seda käest laskmata. Ilma intressita laen. Nemad pääsesid pisikriimustustega, kuid juht olla natuke rohkem viga saanud ja ära viidud. Pitsaruudu täidise määrate Teie ja pitsameister võtab enda peale valmistamise vastutuse.  Pitsaruudu kätte saamine lepitakse kokku tellimuse andmisel. Lohistasime end rahulikult tšekkinni. Neist värssidest vormus ajapikku armastatud vaimulik laul, mis elas üle pikad õnne ja õnnetusesajandid, isegi nõukogude keeluaja. Nino pärines mõjukast rooma provintsi perekonnast Kapadookias, tema onu olnud Jeruusalemma patriarh ja isa kaudu olnud üks ta sugulastest ka temast napilt kümme aastat vanem Püha Jüri – sündis ju temagi Kapadookias. Pool tundi hiljem oli stau klaarunud, kuid katkine esiklaas ühes kurvis ja pisut eemal teeäärses taskus loppis Nissani maastur andsid tunnistust juhtunud avariist. Tuba seitsmendal korrusel ise oli suhteliselt okei, kuigi kogu interjöör nägi välja üsna väsinud ning pärines ilmselt ajast, mil hotelli kasutas suur liidu eliit. Kohalikud seadsid alles nännimüügilette üles vaadates meie parklasse ilmumist üsna üllatunult. Tee ääres paistsid siin ja seal roostes suured järelhaagised mesitarudega – olime neid juba näinud kohe esimesel päeval Gareij koobaste poole minnes. Ühesõnaga – üles me peale paari puhkepeatust ning joogipausi saime, koobastes olime, vaateid ja tunneleid, püha veega basseini ja veel mitmeid põnevaid asju nägime, kuid see ei olnud eriti nauditav. Pooletunnise vantsimise peale saime jackpoti! Basseinid olid suletud. | Üles | Aga hetkel siis Chateau Kvareli kohvik. Kui eeltööd tegin, siis lugesin foorumitest, et Tbilisis on üks firma, mis Garminisse Gruusia kaardi paneb. Iga pitsa valmib meistri käeall koduköögis kunstiteosena ja spetsiaalselt teie isikupära arvestades. Reisi lõpp pakkus ent veelgi ühe elamuse – nimelt jäime minutiga maha viimasest praamist. Osta sai õlut, limonaadi ning kohvi. Kõrvalmaja pidi olema ka haigla, kuid selle peasissepääsu kõrval tegutses ilmselt mingi telekaparandus, sest kogu fuajeed täitsid ratastega kärud katkiste kineskoopide ning muu sarnase pudi-padiga. Noh, ikkagi härrasmees, mõtlesin. Igatahes nii Nana kui Mirian said tänu Ninole ka ise päeva lõpuks pühakuteks. Nii et lugu elust enesest.Kui on raha suitsetamise ja joomise jaoks, on ilmselt raha ka spordiklubi pääsme jaoks. Omalo   |  Eelmine  |  Üles | Üles | | Üles | Enne Omalosse jõudmist leidis teel aset kaks kohtumist. SMS laenu võtmine. Ohh elu-elukest! Meil on veel piisavalt tummist "musta veini", et nautida pisut aega tsikaade ja tähti rõdu kohal. /./ Don’t stuff your belly too much. | Üles | Paarkümmend kilomeetrit peale Borjomit tekkis mõte midagi ampsata. Sa ise oled briljandina paistev päike. Selle aja sisustas kõigepealt ringkäik tema enda veinivalmistamise ruumides, kus saime väga tõsise ülevaate sellest, kuidas traditsioonilisel viisil veini tegema peab. a Mtskhetast mitu tuhat kilomeetrit eemal Navarras, Torres del Rios. Nüüd on mul paar tundi aega. Rustavi poole maha keerates sattusime siis "päris" maanteele. "Voh!!" Stepantsmindasse jõudsime tagasi loojangul. Keerutasime siia-sinna loojuvas päikeses püüdes leida midagi, mis viitaks Savanele. Reiterskaja tänava siil seisab tagasihoidlikuna tänava ääres oma lahutamatu märsiga, milles peitub vaarikamoos karust sõbrale tee kõrvaseks. Niisiis väisasime üht koopakirikut teise järel. Meie ainus plaan oli kuidagi jõuda Vardziasse – kõik ülejäänu on puhas boonus. Mingi aimduse järgi võis see olla nn Davidi pisarate koobas, kuid, et ava sulges rautatud uks, siis võis see ka vabalt mingi suvaline koobas olla. | Üles | Sighnakhi künkalt laskuvatelt serpentiinidelt tasandikule jõudes anti Mercedesele koledasti piitsa. Lõpetasin pildi ja jätsin nad koopasuhu tšattima. Meie esialgu söandasime jätkata. Parkisime auto keskusse ja pidasime just plaani edasise osas, kui Hele tähelepanu köitis üks suitsetav taksojuht, kes nõjatus oma käru vastu sealsamas. Meie perenaine öömajas põdes ette ja taha, et ei saa meile õhtusööki pakkuda, sest kogu aur läheb ülakorruse poolakate toitmiseks – seepärast otsisime ise endale õhtuks ninaesise. Telliti mitu kannu veini, taadid hakkasid seda rüüpama ja ahelsuitsetama. Vaatasin akaatsia varjus vedeldes all parkla päikeselõõsas toimetavat paari-kolme suveniirimüüjat ja ausalt öelda ei osanud neid eriti kadestada. | Üles | Tolmusele ja räämas tänavale teretulnud kontrastina avanes viinapuuväätidesse uppuv kulunud ent puhas eesõu. Kiirlaen netist. Natukene intelligentsemalt tasub teha valik. Vanaproua hakkas seepeale ämbreid tõstma ja küsis, kuhu ta viljad valab. Ei oska seda halvemat teed kommenteerida, kuid üle Gombori minek päikeseloojangust punetavates imelistes maastikes pakkus väga meeldivaid vaateid ja meeleolukat sõitu. Enamuse esiseinad olid kadunud, paljudel seintest väljas ka tagaküljel suured tükid. Peab aga kohe ütlema, et see masin ronis Dusterist oluliselt paremini. Seniks kui end sisse seadsime ja rõdult ümbritsevaid vaateid poolkõrbest kojujalutavate lehmade taustal nautisime, valmistas perenaine õhtusööki – poole tunni pärast olime lauda oodatud. Kindlus ise on nagu iga vähegi paremini säilinud keskaegne kindlus ikka – pudipadiärisse mattunud turistilõks: müürid XIII sajandist ja paar torni XII sajandist. Küll teatas ta varsti, et Hele räägib suurepärast gruusia keelt – aktsendita. Ma saan sellest aru, miks inimestele meeldib jõe ääres olla, kuid ma ei saa aru, miks tuleb autod vette ajada. Ohuks olid niisiis kõikvõimalikest rahvustest moslemi usku seltsimehed, kes peale ristiusu vastuvõtmist ridamisi Gruusia alasid armastasid riisuda ja põletada. Ei arvet, aga ka sisse regamist. Otsustasime juba niigi tunniseks veninud linna-offroadi lõpetada ja edasi Sighnaghi poole suunduda. Võib-olla käiakse trennis nädal, heal juhul paar, ent korralikku spordimeest sellise suhtumisega ei sünni. Viskasime isekeskis nalja, et mõni kohalik on oma kodumajutuse spaaks nimetanud. Küsimuse peale, kui kaua meil aega on, jäi Triibu vastus üsna segaseks; mõtlesime siis, et eks lahkume siis, kui kästakse. Teel rääkisime pisut ilmast ja inimestest, saades muuhulgas teada, et väljas valitsev palavus ei ole ka siin päris tavaline, kuigi ka mitte erakordne. Paak sai tuututamise saatel täis. Taamal, ühel nõlval, hakkab silma järsku rida värvilisi täppe roostes rekka järelkärul. Lõpetasime jutu siiski pisut positiivsematel teemadel. Sel ajal, kui pagasnikust kodinaid välja õngitsesin, andis poiss Helele suveniiriks metallist ühekrivnase – neid põhimõtteliselt enam käibel ei ole. Selle tulemusena krohviti kohalike kirikute interjöörid üle ja värviti valgeks ning mõnes kohas maaliti veel omakorda üle. Trepp lõppes paljulubava ja põneva tugimüüriga, mille taga terrassidena tõusid kalmistu ja aiakesed. Gremi kompleks on tänaseni endise XVI sajandil rajatud Kahheetia kuningate residentsi tähtsamaid jäänukeid. Ülal selgus ka, et tütarlaps on kunstiajaloolane ja nagu päris giid. Pühapäeval Pitsaruudumeister puhkab. Mees ärkab ja hakkab valju häälega kisama: - Ääääääääääää. Viimases hädas lasknud mungad sead lahti ja need sööstsid väravast välja moslemitele vastu. Peale maa-amforate on loomulikult sellisel veinitootmise viisil ka teisi erinevusi. Kui kirikust väljusin, hakkas päike taamal oleva künka varju laskuma. Meid ootas Alazani org, veinitehas, lisaks veel üks veinikelder, korralik õhtusöök ja ujumine mägijärves. Poole tunni ning paari lõõtsutamispeatuse järel jõudsime mäetippu – edasi kulges tee meie rõõmuks ainult allamäge. | Üles | Udabno hakkas paistma juba kaugelt. Ma ei suuda ja oska nähtut tervikuna kirjeldada. Enne, kui pildi valmis sain jõudsime rääkida ühe moskvalannaga Omalost ja reisimisest ning ühe noore Tbilisi kutiga Gruusia veinidest. Mitte miski ei viidanud sellele, et majas ka tõepoolest öömaja antakse ja esmapilgul polnud õues hingelistki, kellelt küsida. Ma ei mäleta hetkel, kas olen eespool juba maininud, kuid kui XIX sajandi algul Venemaa Gruusia nö üle võttis, läks ka Gruusia Õigeusu kirik, Vene Õigeusu kiriku alla. Tegelikult on kirik üsna napi dekooriga nii seest kui väljast ja mõjubki peaasjalikult oma rahuliku keskendunud vormiga. Hommikul ärgates tundsin end kohe halvasti. Mekkisime tšatšat ning brändit – maitsvad. Parklasse jõudes võttis vastu ebainimlik kuumus. Tõlke saame kätte homme, sest tõlkimine võtab aega ja. | Üles | Pisut siis tänasest pärastlõunast. Marsruudi lõpetas parkla illumineeritud pisikese pargi kõrval öise mägijärve ääres, mille teisel kaldal kõrguva mäe tipul sirasid roosad gruusiakeelsed pookstaavid. Aprilli tänava otsal olin siiski jõudnud juba silmata.

- Leia parkimiskoht

. Et Hele väljapääsemiseni tilguti alt oli veel aega, läksin parki avastama. Nekresi on üks Gruusia vanimaid kloostrikomplekse. | Üles | | Üles | Kontraktova väljakul metroosse minnes tekkis paanika.

euro - Mündid -

. Hüva, veini ma ei hakanud tellima, sest meil oli pagasnikus veel hulganisti Kvareli veini. Vardziast ära sõites leidsime üsna lihtsalt üles eile otsitud Vanis Kvabebi koopakloostri teeotsa. Viie minuti pärast olime ära räägitud. Kui Borjomi oru ilus loodus oli meelitanud sinna juba varem üksikuid jõukamaid inimesi, siis peale ravivee leidmist kasvas küla kiiresti tsaaririigi aristokraatia hulgas tuntud kuurortiks. Et Helet kivihunnikud ei huvitanud, jäi ta suhtlema hipikommuuniga samal ajal kui mina võtsin ette retke mäe otsa. Jätsime ennelõunal südamlikult pererahvaga nägemist, Hele hüppas rooli ja sõitis kuni Mtshketani. Ausalt öelda olen isegi pisut elevil, eriti mõttest, et saab minna mineraalveebasseinidesse. See tuba lõhnas templilaki ning ajalehtede järgi nagu vana hea postkontor kunagi. Eeskujuliku sovjetiaegse käitumisega paksult värvitud tütarlaps kassas müüs ainult pileteid. Peale seda nimetati üks allikas tütre ja teine isa nimega. See oli omehea kraam, puhas läbipaistev ja maitses nagu parim grappa. Tee Vardziasse keerutas serpentiinina vaikselt pimedusse mähkuvate kaljude vahel. Poe leidsime tegelikult üsna kindluse alt pisikeselt platsilt.

Arhitektil tekkis armulugu tollase kuninga Giorgi I armsamaga. Seda mainis üleeile Khisos ka meid võõrustanud perenaine, et tee on tegelikult ka ohtlik ja õnnetused kahjuks suhteliselt igapäevased. Sellele kuulus kümmekond kilomeetrit offroadi põllulappide ja kanalite vahel Alazani orus

Комментарии