Vali parim 2500 euro väärtuses kiirlaen 30 päevaks

Kuuldes, et ma pole kunstnik vaid maastikuarhitekt, soovitas ta tungivalt minna Colombos põllumajandusministeeriumisse ja pakkuda end tööle - Sri Lanka vajavat maastikuarhitekte. Ei saa ikka ilma Hollywoodita. Kehitasime õlgu ja läksime ettevaatlikult järgi. Tee, mida mööda sõitsime pole tegelikult ainult looduskaitsealale sõiduks, vaid selle ääres asuvad külakesed, teeistandused jne - kogu elu käib sellel teel. Pildiseeriad olid enamuses ülinaivistlikud ning osa neist ka päris kehvasti maalitud, mõned lausa jaburad meenutades vanu ajalehe-koomikseid. Ühes pimedas ja järsus kurvis, vahetult meie ees, pani taas üks tuk-tuk teelt välja ja üle katuse. Kõht on väga tühi, ehk saab kusagilt tee äärest mõne ampsu. Kümmekond kaljudele maalitud erakordselt suurte rindadega iludust. Ent sõit lõppes kohe hotelli esisel väiksel platsil. Palju oli ammu põlenud ja mahajäetud maju, tänavad olid korrast ära, hooned räämas. Ta ei öelnud seda uhkelt, kuid hetkekski ei jäänud kahtlust, et ta seda ka õigeks ei peaks - selleks tapsid Tiigrid enne seda liiga palju tema inimesi.   | Üles | Puu varjus oli mõnus, mõtlesin skitsida, kui järsku kusagilt ilmus endurotsikliga kassinäoga mees, kes hakkas igasugust nanni müütama. Teed mäe otsa hakkasid rajama Polonnaruwa kuulsad ehitaja-kuningad Vijayabahu ning tema järel Parakrambahu. Et auto mootor juba töötas ja kliima huugas, siis oli vaja suurt eneseületust, et autost välja minna. Siiski, enne kui lõuna paiku lahkusime, suutis üks poiss ühe äärmistest kannudest sodiks lüüa, kuid keskmine jäi puutumata - ju jääb siis õhtusse ka tegevust. Enne kui tänase maratonkirjutamise lõpetan, paar sõna taas giididest. He placed the ashes in a jar and divided them equally into eight portions and as a reward for his service was given the jar in which the ashes had been kept. Tsunami võttis selle kõik ja koos sellega hunniku kohalikke ning lisaks mitukümmend jaapani turisti. Suhteliselt tüdinud ilmega naisterahvas nõustus tutvustama kogu protsessi. Et ka siin ei ole hooaeg – peaks juba sadama, siis agiteeriti snorgeldamise ja sukeldumise kursusi ja trippe naabruses paiknevale Pigeon islandile. Kell hakkas saama alles üheksa, kuid päike kõrvetas juba nii, et paari minutiga oli särk läbimärg.   Tühjakssöödud puuõun | Üles | | Üles | Lauale toodi maja kulul hunnik aastavahetuseks küpsetatud magusaid koogikesi ja küpsiseid - kõik puha sellised. Sai saabus veerand tunni pärast, kuid minu hinnangul see küll eriliselt parem polnud, võib-olla ehk ainukese plussina ahjusoe. Ma arvan, et ei läinud kokku viite minutitki. Riis on selle riigi põhitoidus - seda süüakse niisama, sellest tehakse jahu, jahust nuudleid ja erinevaid leivakesi, riisijahu segatakse kastmetesse, sellest tehakse maiustusi jne. Tõus läks üha vaevalisemaks. Sain just duššitatud, kui saabus päris room service kahe värskelt pressitud ning jääga jahutatud mahlaga. Veel sadakond astet mööda ahvikakaga sillutatud metalltreppi, balustraadil hängivate ahvide irvitamise saatel ning olime kaljulael. Naastes viskas ta meile veel ühe suure paki musta teed - diil on selline, et kui kliendid teed ostavad, siis saab autojuht tšeki ettenäitamisel paki teed tasuta. Läbi kalurikülade ja džungli-luitemaastike ookeani äärt pidi Batticaloa poole. Liiva alla peidetud eri liikide munad olid tähistatud eraldi. Üks põhiasju seejuures on kupli lupjamine, mille tegemiseks pidavat olema isegi lausa järjekord. Ajith läks panka otsima ja pani meid maha mingi ülisuure klaasmaja ette, kus pidavat saama ülevaate siiditootmisest - see on Sri Lankal taas üks põnev käsitöö/tootmisharu. Pea iga putka juures-küljes ilutseb silt nimega "Dialog" või "Hutch" - see tähendab, et saab osta vastava kompanii kõnekaarti või laadida kõneaega. Lõpuks ühes pisut kõrvalisemas tänavas siiski näkkas ja sain oma käšši kätte. Aastavahetus tuli suure pauguga: ümberringi paugutati metsikult, kuid ilutulestikku sellisel kujul nagu meil tuhandete eurode kaupa aastavahetuse ööl taevasse lastakse ei olnud.   | Üles | Aga nüüd Matara poole. Tundsin, et kõrvas imelikult torkab, kuid ei lasknud end sellest häirida. Ohvriand on justkui Buddhale, kuid kuna tema seda ei vaja, siis kasutab saadu ära klooster. Eks neid teeistandusi oli rajatud siia-sinna juba varem, kuid Mackwoods oli üks esimeste seas, mis hakkas teed Tseilonilt välja vedama. Söökla oli avatud, menüüs riis ja karri. Ajith jõudis mehega just viisakused ära vahetada, kui see juhtus. See oli senini maitsvaim riis ja karri, mida oleme maitsnud. Iseenesest olid ruumid tähelepanuväärsed: krohvitud betoonseinad ja laed olid kaetud katkematu roduna pealemaalitud pildiseeriatest, iga seeria kujutas mõnda Buddha sadadest eludest. Täpsemalt toimetati midagi pruudiga, mida konkreetselt, seda ei osanud ka Ajith öelda, õigemini tema kommentaar oli, et see on üks osa kahepäevasest pulmapeost ja et nad on siin alles sellega üsna alguses. Teisel kaldal paistis sarnane loppis paadilogu. Ta küll käib end kreemitamas ennastunustavalt kõikvõimalikes kohtades, ent suure tõenäosusega lahkub see nahk ta pealt varsti ribadena. Hindudest naiste ja ka kõigi teiste hindude jaoks, kes õukonnas teenisid, ehitati eraldi kovilid - nägime neidki siin päris mitut. Huvitav on mainida, et palverändurid, sh kohalikud, kes tulevad saare teistest piirkondadest, hoiavad vabatahtlikult stuupat korras. Meie ees tolmutas kitsal savisel teel vähemalt kolmkümmend masinat, kuid raudselt oli neid eelnevalt juba kohal rohkem, sest ükskõik kuhu keerasime, ikka sattusime mõnele autole. Ajith lootis jõuda söötmise ajaks, kuid meie pisut hilinenud start ja ATM-koperdamine linnas ning päris kole liiklus teel tegid omad korrektuurid – jõudsime kohale napilt söötmise lõpuks. Nagunii ei tule selles kuumas pikalt rannal peesitamisest midagi välja. Miks pagan me selles Ammehulas üldse olime käinud raha raiskamas!   | Üles | Ja siis tuli hakatagi tagasi meie pessa kõndima. Neil oli Ajithiga mingi diil hotelli osas – nad arutlesid midagi omakeeli. Skeptikuna ma ei saa siinkohal mainimata jätta suuri naelu, mille pead ühenduskohtades seotiste alt välja piilusid. Sellest põhjas, kohe promenaadi otsas, paikneb hollandlaste ehitatud fort ja selle sees valdavalt inglaste tuunit' historitsistlik vanalinn, niipaljukest, kui sellest järel on. Kiirteede ehitus on riigis viimase kümnendi teema nagu ka raudteede moderniseerimine. Võib-olla oli ka hea, sest sõitsime ilmselt üsna piireteta ja kehvadel mägiteedel - tulede järgi arvestades olid vahepeal arvatavasti lennukivaated, kuid teisalt jäid need pimeduses ka nägemata. Ausalt öeldes, mulle see eriti muljet ei avaldanud ning Ajithi entusiastliku ettepaneku peale teha veel ühed, suutsin naeratades ning sisima kahetsuseta "ei" öelda. Koopad on sisustatud väga paljude kuningate poolt alates juba Anuradhapura ajastust. Tellisime liuatäie assortiid kahele. Monument laius suvalises kohas ning oli piiratud mitmekordse okastraadist jalaväetõkkega.   | Üles | | Üles | Hommikusööki polnud meile ette nähtud, kuid suhteliselt meeldivasse hommikuõhus ootas meid teise korruse terrassil termosega kuum kohv. Ometi tantsisid tantsuetendusel vaheldumisi meestega ka naised, kuigi jah, naiste kostüümid olid meeste kuldselt plinkivate paabulinnukostüümide kõrval nagu kaltsukast välja sorteeritud. Treppidest üles minnes satub tegelikult kuninglikku residentsi, mille osadeks on peale kuningapalee ja Hambatempli veel rida ehitisi päris suurel maa-alal. Kui kogu see rahvas, kes sealt läbi kõnnib, oma prahi maha jätaks, siis oleks kaitsealaga juba ammu aamen. Järgnevad pool tundi saime väga sisuka loengu sellest, kuidas identifitseerida Buddha skulptuuride asendeid. Õrn pilveloor kattis päikese, mis muutis temperatuuri pisut meeldivamaks. Tukitakso on ühistranspordi järel odavamaid viise lühemate vahemaade läbimiseks.   | Üles | | Üles | Teed templisse palistasid harjumuspärased roigasputkad juba tuttavliku sortimendiga. Annan seal bussi ära aja siis edasi Colombosse. Vali parim 2500 euro väärtuses kiirlaen 30 päevaks. Pea kõigi puhul oli tõdemus üks – maitselt pigem küll hea, õigemini huvitav, kuid meile tsipa liiga magus ja võõrapärane. Nende ees seisis kuivetu väike vanamees, kes midagi žestikuleerides seletas. Tellisime siis midagi kerget süüa, kasutades võimalust, et ei pea Ajithi valvsa pilgu all riisi ja karrit sööma, ning it. Vesi loksus laisalt ja peaaegu peegelsiledalt. Ajith toimetas mu näo ees kääride ja žiletiga ning rääkis, kuidas ta nonde kahe lapsepõlvesõbraga, kes sealsamas kõrval seisid ja habemeajamist poolmuigvel-pooltõsiselt assisteerisid ja it jõid, džunglisse onni ehitasid ja kalliskive otsisid. Tema lennuk minevat varahommikul. Kui piim üle kees, tuli teha midagi, mille üle tekkis pererahval omavahel kerge kahtlusehetk. Viimane sai pihta, kuid jõudis enne surma tappa õnnetu huvilaskuri. Kahjuks oli aga sellel ekskursil pisut taas rahamaitse juures, sest noorsand kappas kõigest väest, et jõuda lõpuks taas poe juurde. Tabasin end mõttelt, mis sunniks mind ostma näiteks noid augulisse tsellofaani pakitud mürkroosasid suhkrupalle, mis palistasid putka luitunud markiisiserva. Ajith parkis bussi uhke kujundusega sildi "Hotel Rambodafalls" alla. Teel randa - seekord siis üritasime Negombo nn ametlikku biitši - põikasime hommikusöögiks läbi esialgu normaalsena tundunud Silvas Beach Hotel terrassikohvikust, kuid hommikusöök, mis pildil tundus väga ahvatlev, osutus ilgelt nigelaks. Palmialleed, vürtside aed, sekka hiigelbambuse salud, kahurikuulipuud ja pühad viigipuud ning muidugi tonnide kaupa taimi, mille ingliskeelsed nimed on kohati tuttavad ehk sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt". Ainult nood kümmekond jäid, sest need asusid kaljul omaette orvas, mida alt näha ei olnud. Liud osutus pigem keskmiseks, ent grillitud raasukesed selle peal päris maitsvaks, eriti merivähk ning mingit sorti väikesed kalad. Ajith esitles end meie autojuhina ja sai tasuta - selline on siin tava. Tempel koosnes algselt kolmest kunstlikust koopast, millest üks oli nö päriselt kaljusse raiutud koobas väikese istuva Buddha kujuga, ülejäänud olid pigem vastu kaljut ehitatud tellistemplid. Ajasin auto juures jalga pikad teksad, mis kulumisest olid siit sealt ülaltpoolt põlve lõhki ja hargnema hakanud. Peremees pakkus teed, vedelesime jõude puuokste külge riputatud naljakates ühelt küljelt avatud ripponnides kuniks Ajith omanikuga juttu ajas. Tegelikult ei õnnestu sealt SEB kliendina ilma sekeldusteta midagi osta, sest neil kehtib vaid Hoiupanga, vabandust, Swedpanga kaart. Hädavaevu mahutasime oma seljakotid tagumise istme taha ning end kolmekesi tagaistmele. Rongkäigu põhiatraktsiooniks on spetsiaalselt selleks treenitud valitud templielevant, kes kannab Buddha hambareliikviat. Põhjus muidugi on selles, et musta on odavam ja lollikindlam teha.

Ajith oli lõbus ja elevil, mina olin pisut hämmeldunud ning natuke pahur – mulle ei ole kunagi meeldinud sellised turistikad. Umbes poolel teel pidime ette võtma eraldi ronimise keerdtrepist, et minna vaatama freskosid. Oli viimane aeg jalad taas sisse soolata ning alustada retke tagasi. Nagu mõni Claude Monet' aasastseen moonide ja rukkililledega. Et palavus polnud järgi andnud, tegi Ajith ettepaneku, et nad tassivad meie kahe voodid otse ookeani kaldale: öötuul ookeanilt on siiski pisut jahedam ning ei ole sääski. Selgus ent, et meid on ees ootamas suuremat sorti kultuuriprogramm ja läheme nüüd külaelu vaatama, hinnas on ka korralik söök. esiteks väljas on pime ja teiseks - peale ühe betoonrõnga esiplaanil ning võseriku tagaplaanil muud ma seal ei näinud; - wc paber. Ajith on selle üle natuke nukker, kuid ratsionaalselt mõtleva inimesena käis ta tegelikult ise selle mõtte välja. Õlut serveerides teatas baarimees, et siin riigis tuleb seda nautida kärmelt - kuni see on külm.   | Üles | Matk vihmametsas mööda matkarada ning põikega Brahmana Ella kose tuli kokku pisut üle viie kilomeetri. Parkisime Hiace Anuradhapura varemetevälja keskmesse. Kui sissepääsu juurde kontrollpunkti jõudsime, siis pisut pelgasin nende pükste pärast, kui augud ja narmendus kuulipildujatega politseinikke ei huvitanud, vaid pigem seljakoti sisu, läbi vaadati isegi joonistusplokk. Et alkopoodide ees käis metsik mäsu võttis Ajith tule enda peale. Natuke eemal oli mingi usakate seltskond, kes ohkis aina selle üle, kui kuum on. Omanik oli veelgi ülemeelikum, toppis ette minu päikseprillid ja viskas veel paar piiri peal nalja, millest üks tundus juba tiba liiga nõme olevat.

. Mahedam kui rumm ja mitte nii imal nagu Metaxa, selline siidine. Neil tekkis Ajithiga sellest päris terav sõnavahetus. Samas oli selge, et mingit karritegemist ei tule. Tiigrid suutsid vahepeal hõivata pea poole saarest: neile kuulus põhjaosa ja idarannik, sh Trincomalee. Piltidega tunneltemplit ette kujutades kangastus mulle millegipärast Uffizi galerii või Louvre'. Peast käis läbi igasuguseid mõtteid - olin isegi pisut pahanegi, sest kartsin, et nüüd läheb mingiks x-safariks ja ma tahtnuks enne seda vähemalt hinnas kokku leppida. Kõndisime vaikides karges õhus. Saime kõndida võib-olla sada meetrit, kui see juhtus. Ajith lendab päev varem, kui meie Katari ja proovib sinna jääda vähemalt viieks aastaks. Taevas oli pilvedesse peitunud, mistõttu juba viie ajal päeval tundus, et varsti algab siinne lühike videvikuaeg. Tegime veerandtunnise peatuse, ostsime kuuma teed ja siis edasi. Tagumise istmerea alla oli surutud kaks mega-suubvuuferit, kuid need osutusid nii kopsakaks, et normaalne iste pole sinna ära mahtunud, sestap on istme jalgadele jupid vahele keevitatud. Suur eesmärk oli küll teada - Nuwara Eliya, kuid kaarti vaadates me lähenesime sellele kuidagi spiraali pidi. Homme tuleb Ajith kella kümneks hotelli juurde, et startida siis Sinharaja vihmametsa. Karri lehti pannakse toidu sisse näpuotsatäis – seega mõned.

Vali parim 500 euro väärtuses kiirlaen 30 päevaks!

. Huvitav on seejuures mainida, et Galle vanalinna poole kogukonnast moodustavad moslemid, kuid see ei paistnud peale mõne inimese riietuse linnapildis kuidagi välja. Kõrtsmik, kes oli nii švipsis, et ei suutnud arvetki kokku lüüa. Ajith võttis onu õuest tsikli ja ütles, et käib korra külas; meie nautigu pesemist ja mingu peale seda siis ta onu juurde. suurepäraselt valmistatud riis ja karri. Ballistilistele rakettidele mõeldes on siin ideaalne stardiplats. Vali parim 2500 euro väärtuses kiirlaen 30 päevaks. Umbes veerandtunnise sõidu järel jäime pidama Diyawanna järve ääres pargis, et vaadata üle paisjärve Parlamendihoonet. Aastavahetuse võtame vastu seega Nuwara Elyias.   | Üles | | Üles | Tee hiiglasliku valgeks lubjatud Ruwanwelisaya stuupa poole muutus üha tulisemaks. Varsti oli paat platsis koos määrdunud rinnaesisega triiksärgis rõõmsa taadiga - meie õnneks ei olnud tegu siiski Hadese saadikuga, vaid.   | Üles | Pooletunnise paadiretke järel maabusime arhailises külakeses. aastast ja ta ei tekita mingeid probleeme. Kui polnuks pildis teravate pootshaakidega mehi, kes kõike seda kontrollisid, võinuks nähtut pidada stseeniks mõnest maalilisest reservaadist National Geographicu savannidokis. Väike pere laen. Taas oli autos väike laps ja naine. Kandy ümbruskond kubiseb neist, ikka ja jälle hakkab silma mõni silt, mis kutsub mõnda ravimtaimede aeda

Комментарии