Veski marko laen

Pressinõukogu peab kommentaaride avaldamist põhjendamatuks ning artikli pealkirja sobimatuks. Pressinõukogu hinnangul pidanuks konkreetse juhtumi kirjeldus sisaldama ka justiitsministeeriumi või Priit Kama kommentaari. Kaebajad ei ole rahul, et avaldatud on andmeid tervisliku seisundi kohta ning neilt kommentaari ei küsitud. Pressinõukogu hinnangul on uudises tegu kaudse süüdistusega kaebaja aadressil.

Eesti Ajalehtede Liit - Pressinőukogu

. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis on avaldatud tema nimi ja foto. Pressinõukogu hinnangul sisaldas artikkel süüdistust Tallinna maksumaksja raha kulutamises Keskerakonna video tarbeks, mis kaebaja väitel oli eksitav info ja jättis lugejatele vale mulje. Tallinna Televisiooni ajakirjanik Andres Raid jättis kaebajale ütlemata, millist kanalit ta esindab ja milleks infot kogub. Kaebaja hinnangul on artikkel avaldatud fakte kontrollimata. Kui selgus, et info ei vasta tõele, avaldas leht kohe vabanduse. Kuna artiklis on kaebaja kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, oleks kaebaja meelest pidanud kontrollima süüdistuste paikapidavust ning andma kaebajale võimaluse kommentaariks. Ajakirjanikel on õigus avaldada kriitilisi seisukohti erinevate ideoloogiate suhtes. Pressinõukogu hinnangul on pealkiri kindlasti eksitav selles osas, et kohus ei ole niiviisi öelnud. juuli saatelõigud tema kohta ebaõiget infot ja esitatud faktid ei ole tõendatavad. Kaebaja leiab, et kõiki osapooli ei kuulatud ära, ajakirjanik esitas kooli direktorile ebamääraseid küsimusi ja lõi temast kuvandi kui koolivägivalla suhtes hoolimatust inimesest. Kaebaja uute asjaolude ilmnemisel kaebuse edasi menetlemise soovi ei esitanud. Kaebaja keeldumine kommentaarist on artikli lõpus välja toodud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema arvamust arvesse ei võetud ja tema kommentaare ei avaldatud. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei ole esitatud süüdistuste kommenteerimiseks sõna antud. Pressinõukogu leiab, et toimetusel on õigus otsustada, kus kaasautorite töid avaldada. Vastulauset aga Jaan Kundla Õhtulehelt ei taotlenud. Samuti peab Pressinõukogu eksitavaks sõna „ülikallis“ kasutamist pealkirjas ja seda võrreldes teiste artikli juures väljatoodud lepingutega.

Samas leiab Pressinõukogu, et laps on tänu nime avalikustamisele identifitseeritav vaid lähedastele ning mitte laiema avalikkuse jaoks. Pressinõukogu hinnangul on ajakirjandusel õigus valida, milliseid erakondi tutvustada ja milliseid mitte. Pressinõukogu hinnangul ei olnud ekslik faktiväide sissevooluavade ehitamise kohta artiklis määrava tähtsusega, et seda lugeda eetikakoodeksi rikkumiseks. Pressinõukogu hinnangul on igal toimetusel õigus otsustada arvamusartiklite avaldamise sobivuse üle oma väljaandes ja seda ei saa pidada sõnavabaduse piiramiseks. Samuti peavad lugejakirjad olema selged ja arusaadavad ja mitte anonüümsed. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust vastulauseks. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valet ja moonutatud infot. Pressinõukogu hinnangul on pealkirjad eksitavad, sest Meelis Pai ei ole töölepingus mõlemale poolele alla kirjutanud ja seega ei saa väita, et ta sõlmis lepingu iseendaga. aasta kultuuripreemia laureaat on Aivar Põldvee” puhul on tegu reportaaþiga ning selles þanris esitatakse ka autori subjektiivseid seisukohti. Samuti pole antud võimalust kaebajale oma seisukohtade seletamiseks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et temale artiklis sõna ei antud. Veski marko laen. Samuti sisaldab artikkel valefakte. Kommentaari saamine kaebajalt oleks tõenäoliselt taganud rikkumise vältimise. Samuti ei ole kaebaja rahul, et neile saates sõna ei antud, kuigi esitati tõsiseid süüdistusi. Kokkulepe: Pooled leidsid lahenduse. Kaebaja leiab, et saade sisaldab valeväiteid ja spekulatsioone, mida faktid ei toeta. Samuti leiab kaebaja, et antud loo puhul puudus avalikkuse huvi. Kaebaja palub endaga seotud punkti eemaldamist online´ist. Kaebaja peab artiklit solvavaks ja oma mainet kahjustavaks. aastal ei lükanud ümber ka Inna Sooäär.. Samuti ei pea Pressinõukogu eksitavaks või halvustavaks artikli juures avaldatud fotot – see on kooskõlas loo sisuga. Veski marko laen. Kaebaja ei ole rahul, et toimetus ei avaldanud vastulauset. Pressinõukogu hinnangul oli kaebaja nimetamine „elukunstnikuks“ vaatajaid eksitav, kuna antud juhul oli kontekst tõsine ehk siis tegemist oli meeleavalduse kajastamisega ja kaebaja oli üks korraldusrühma liikmetest. Kaebajate hinnangul ei ole võrdselt ära kuulatud kõiki osapooli ja saatelõigus on õõnestatud nende usaldusväärsust. Pressinõukogu hinnangul saab allikaid näidata ka üldiselt – politsei, prokuratuur jt. Pressinõukogu hinnangul oleks aidanud Heidi Viluga rääkimine välistada toimetuse vea, millega nimetati kaebaja võhikust modelliks. Pressinõukogu leiab, et artiklis oleks pidanud olema täpselt kirjas, kes lapsevanematelt raha küsib ning kas tegu on ikka nõudmisega. Pressinõukogu hinnangul on toimetusel õigus vastulauset toimetada, kui see sisaldab probleemseid osi ning on halb, et antud juhul vastulause muutmise läbirääkimised ei kandnud vilja. Kaebaja leiab, et artikkel kahjustab nende mainet. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud piisavas mahus sõna ega võimalust vastulauseks. Artikli eesmärk polnud Mait Metsamaa ülistamine ning kirjutise headust või sobimatust ei saa hinnata ilmumispäeva järgi. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklit veebi täismahus üles ei pandud nagu tema väitel lubati. Pressinõukogu leiab, et Mihhail Kõlvart sai artiklis piisavas mahus sõna süüdistustele vastamiseks ja oma seisukoha avaldamiseks. Ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist Pressinõukogu ei leidnud. Pressinõukogu hinnangul ei jäta artikkel muljet, nagu oleks kaebaja sooritanud uue kuriteo. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaebaja suhtes esitatud tõsiseid süüdistusi ja leht on kaebajale kui osapoolele pakkunud ka sõna. Lisaks on kaebaja nägu saate järelevaatmise keskkonnas udustatud ja ta ei ole tuvastatav. Lisaks on mõlemad artiklid üle pakutud. vastu, mis näeb ette, et uudised ja oletused olgu selgelt eristatavad ja uudismaterjal põhinegu tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Kaebaja leiab, et tema kohta on avaldatud eksitavat infot. Kaebaja leiab, et saates on avaldatud eksitavat ja ebatäpset infot. Samuti ei ole kaebajad rahul, et neile ei antud võimalust kommentaariks. Kaebaja leiab, et saade sisaldab tema kohtu moonutatud infot ja valet. Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis räägitud Ruslan Tangijevist ning ka kaebaja ei tõenda, et Väike Rustam ja Ruslan Tangijev on sama isik. See kuulub demokraatliku sõnavabaduse alla. detsembril intervjuu PBK esindajaga Eestis, kes sai võimaluse arvamusloos olnud valeväited ja -faktid ümber lükata. Artikli pealkiri ja esimene lõik viitavad sellele, et invaliidi parkimiskaarte on jagatud mitmele ametnikule, kuid artiklis on nimetatud vaid Priit Kutserit, kellel oli kaardi saamiseks õigus. Pressinõukogu hinnangul oli kinnistu omanik ja krossiraja arendaja konflikti osapool, kelle kohta on esitatud ka süüdistusi ja seetõttu oleks pidanud leht kaebajale sõna andma. Samuti andis Koit vastulauseks teisele poolele võimaluse, mida pole seni kasutatud. Seepärast leiab Pressinõukogu, et antud loo avaldamisega poleks tohtinud kiirustada. Pressinõukogu hinnangul on kaebuse esitaja mõistetud süüdi loo pealkirjas. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikkel eksitav ega jäta muljet, nagu oleks kaebaja sooritanud uue kuriteo. Palgatõendi vaba krediit. Coop Pank AS – Coop Pank. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud võimalust vastulauseks. Kaebaja leiab, et tema kohta avaldatakse laimu ja valeinfot. Samuti pole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust oma seisukoha välja ütlemiseks. Lisaks ei ole fotolt maja täpne asukoht ja omanik tuvastatavad. KesKusi artiklis antud hinnangud on õigustamatult teravad, kuna artiklis neid õigustavaid fakte ei ole. Lahendita: Kultuur ja Elu ei soovinud kaebuse menetlemist Pressinõukogus. Pressinõukogu hinnangul on sõna „ähvardas“ kasutamine pealkirjas põhjendamata ja lugejaid eksitav. Pressinõukogu hinnangul ei ole ka kaebaja ümber lükanud artiklis avaldatud väiteid, et maja ostis firma ja et ta elab seal oma perega. Pressinõukogu hinnangul ei saa pidada eksitavaks sõna „vihavaenlane“ kasutamist pealkirjas, sest seda kinnitavad kahe mehe vahelised arvukad kohtuvaidlused. Artiklis on sõna saanud erinevad osapooled ning kriitika ja selle vastuväited on tasakaalus. Kaebajad leiavad, et foto on asjakohatu ja teemaväine ning ei ole seotud loo põhiteemaga. Intressivaba kiirlaen. Pressinõukogu hinnangul ei ole tegu kontrollimata materjali avaldamisega. vastu, mille järgi tuleb tõsiste süüdistuse korral pakkuda inimesele kommentaari võimalust samas numbris. Kaebajad leiavad, et ei saanud võimalust kommentaariks. Kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine on lugejaid eksitav. Pressinõukogu hinnangul jätab artikkel mulje, nagu annaks Õllesummer valusaid ärilisi õppetunde. Samuti pole kaebaja rahul, et leht ei avaldanud vastulauset. Valimisreklaam Koidus ei olnud lugeja jaoks selgelt eristatud, sest ei kandnud kirja „Tasutud tekst” ega olnud ka kujunduslikult muust tekstist eristatav. Kaebaja ei ole rahul, et saates näidatakse eravestlust temalt luba küsimata. Kaebaja esitatud vastulauset on leht kommenteerinud. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab faktivigu ning on eksitav ja tema mainet kahjustav. Leht võis kaebaja vastulause tagasi lükata, juhul kui see ei sisaldanud uut infot ja ei tegelenud artiklis sisalduvate ekslike faktiväidete või tsitaatide parandamisega. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanik on võtnud endale ühe poole positsiooni, kuid see loob olukorrast moonutatud pildi. Pressinõukogu peab kohatuks, et Postimees on andnud oma kommentaaris hinnangu selle kohta, et Arvi Laidel oli julgust Pressinõukogu poole pöörduda. Pressinõukogu hinnangul olid artiklites kasutatud näited anonüümsed ja need illustreerisid põhiteemat, st veganlusega kaasnevaid terviseprobleeme. Kaebaja on seisukohal, et kirjutis on au ja väärikust teotav. Pressinõukogu leiab, et toimetus oleks pidanud kaebajalt tsitaadi ja nime avaldamise osas nõusoleku küsima. Artikkel sisaldab erinevate osapoolte kommentaare ja DeSheli esindajad on saanud oma seisukoha avaldada

Комментарии